Kui keegi arvab, et soojale maale on vaja sõita, siis on ta küll eksinud. Soe maa ongi siin. Seda võib peale tänast päeva kindlasti väita. Enamuse päevast näitas termomeeter temperatuuri üle 30 kraadi. Kes arvab, et see on mõnus, võib proovida musta värvi tuulekindlate riietega veidi ringi käia.
Tegelikult pole asi nii hull midagi. Kui 100 km tunnikiirusega sõita ja kõik tuulutuslukud lahti teha, on olukord täiesti talutav. Asi läheb karmiks kätte, kui kiirus tuleb alla võtta või tahad vahepeal seljasirutuspause teha…, seega me eriti peatusi ei teinudki.
Pikema lõunapausi pidasime Läti-Leedu piirilt 19 km edasi, selle koha nimi ongi 19 km, arvatavasti kõik, kes Leedu pole kunagi sõitnud on, teevad seal peatuse. Igaljuhul oleme seal alati palju eestlasi kohanud. Seal on ka pisike loomaaed, kindlasti teate seda kohta.
Igatahes on tänane päev edukalt seljataga, koos õhtuste äikesevihmahoogudega. Sellel aastal valmistas Leedu kämping meeldiva üllatuse. Eelmisel aastal ASCI kataloogis olnud kämpingut sellel aastal seal enam ei olnud. Ilmselt ka põhjusega, sest eelmine kord tundus küll, et öösel käis ka paar püssipauku. Praeguses kämpingus on aga väga mõnusad toad. Olime just eelmisest vihmahoost kuivaks tuuldunud ja kui nägime lähenevat suur t äikesepilve, siis otsustasime telki mitte püstitada. Praegu voodil lebotades ja vihma sabinat kuulates tundub see otsus (mille pani ette loomulikult pere peakortermeister Inge) väga mõistlikuna. Poola piirini on siit veel paarkümmend kilomeetrit. Seega homsed uudised juba Poolast.
Läbisõit 650 km.
