Teekond Dubrovnikust Split’i 24. juuli

Hommik Dubrovniku kämpingus oli väga mõnus: õhk oli peale öist vihma veel värske ja kohv ning praetud saiad ploomimoosiga maitsesid väga hästi. Taevas oli veidi pilvine, kuid päike piilus peaaegu kogu aeg pilvepragudest välja. Olime valmis järjekordseks palavaks sõidupäevaks. Enne teeleasumist tekkis ootamatu probleem GPSiga, mingil põhjusel ei saanud see voolu ja keeldus seega ka igasugust teed näitamast. Leidsime ka sellele probleemile lahenduse, mille osadeks oli USB juhe ja McGyveri teip. Asusime teele Spliti poole.

The morning at Dubrovnik camping was very pleasant: the air was still fresh after the night rain and coffee and fried bread with plum jam tasted very good. The sky was a bit cloudy, but the sun peeked out from between the clouds almost all the time. We were ready for another hot driving day. Before setting off, an unexpected problem arose with the GPS, for some reason it wasn’t getting power and therefore refused to show any route. We also found a solution to this problem, which consisted of a USB cable and MacGyver tape. We set off towards Split.

Palavat päeva aga seekord ei tulnudki, ilm oli mõnusalt pilvealune ja temperatuur alla 30 kraadi. (Tundub, et 30 kraadi ongi meie põhjamaalaste jaoks selline piir, milles kõrgem temperatuur tundub väga palav ja madalam on üsna talutav). Meie teekonda kaardilt vaadates võib näha, et tegelikult ei kuulugi kogu rannikuala Horvaatiale; vahepeal on umbes kahekümnekilomeetrine teelõik, mis läbib Bosnia ja Herzegovinat. Seega saime veel ühe uue riigi oma nimekirja. Teel oli isegi Bosnia passikontroll, nii sisse sõites kui ka väljudes; Horvaadid aga sellele aega ja raha ei kulutanud. Piiriületus läks probleemideta, kui piirivalvur aru sai, et oleme Eestist, siis viipas ta meid kohe edasi. Horvaatiasse uuesti sisenedes oli päris pikk autode järjekord, millest me juba tavaks saanud kombel lihtsalt mööda sõitsime.

But a hot day didn’t come this time, the weather was pleasantly cloudy and the temperature was below 30 degrees. (It seems that 30 degrees is such a threshold for us northerners, where a higher temperature feels very hot and lower is quite bearable). Looking at our route on the map, you can see that actually not all of the coastal area belongs to Croatia; in between there is about a twenty-kilometer stretch of road that goes through Bosnia and Herzegovina. So we got another new country on our list. There was even a Bosnian passport control on the road, both entering and leaving; the Croatians didn’t spend time and money on it. The border crossing went without problems, when the border guard understood that we were from Estonia, he waved us through immediately. When re-entering Croatia, there was quite a long queue of cars, which we simply bypassed in our now customary manner.

[breadcrumbs track=126688]

Nüüd pööras tee merest eemale mägedesse, kus käis usin kiirtee ehitus. Meie plaan oligi sellele välja jõuda, aga ennem veeretas saatus meie teele veel mõned takistused. Esiteks sai geps jälle tühjaks ja teiseks hakkas vihma sadama. Esimese probleemi lahendasime juhtme vahetusega (meil on terve kotitäis igasuguseid juhtmeid ja laadijaid kaasas), teisele probleemi lahendasime sellega, et panime selga vihmariided. Varsti jõudsimegi kiirteele, mis viis meid vihmasajus läbi mägede. Vihmapiisad olid vahepeal nii suured, et “nõelasid” päris valusalt käsivarsi ka läbi mootorratta- ja vihmariiete.

Now the road turned away from the sea into the mountains, where busy highway construction was underway. Our plan was to get to it, but before that fate rolled a few more obstacles into our path. First, the GPS ran out of power again and second, it started to rain. We solved the first problem by changing the cable (we have a whole bag full of all kinds of cables and chargers with us), we solved the second problem by putting on rain gear. We soon reached the highway, which took us through the mountains in the rain. The raindrops were sometimes so big that they “pricked” the forearms quite painfully even through the motorcycle and rain gear.

GPSi elustamine | Reviving the GPS

Spliti jõudsime vihmasajus. Kämpingu leidsime ilma probleemideta, aga olime parajalt läbi vettinud. Inge hääletas kategooriliselt telgi püstitamise vastu ja tegelikult olin ka mina temaga väga ühel meelel. Õnn oligi lõpuks seekord meie poolel, sest selles kämpingus olid täiesti mõistliku hinnaga saadaval ka väikesed majakesed. Vihmased riided seljast, soe dush ja väike uinak ning vihm oligi üle. Õhtu lõpetasime mõnusa söömajaga oma majakese terrassil ja jalutuskäiguga mere ääres. Meie kämping on väga mõnusas kohas – keset seedrisalu mererannas. Ja homme tõotab tulla jälle ilus ilm…

We arrived in Split in the rain. We found the camping without problems, but we were thoroughly soaked. Inge categorically voted against pitching the tent and actually I was very much in agreement with her. Luck was finally on our side this time, because at this camping small cabins were also available at quite reasonable prices. Wet clothes off, hot shower and a little nap and the rain was over. We ended the evening with a nice meal on our cabin’s terrace and a walk by the sea. Our camping is in a very pleasant location – in the middle of a cedar grove on the beach. And tomorrow promises to bring nice weather again…

Rannapromenaad Spliti külje all | Beach promenade near Split
Väga romantiline pingike mere ääres | Very romantic bench by the sea
Suurematel suured särgid, väiksematel väiksed särgid | Big shirts for the big ones, small shirts for the small ones
Teedu ja Inge reisid background image