Bonne soiree, nos amis et bienvenue en France! 🙂
Nonii, tervitused siis juba Prantsusmaalt!
Kuna pidime tänasesse ööbimiskohta jõudma enne kella 18, siis startisime isegi varem, kui eelmistel päevadel, igaks juhuks, kunagi ei tea, kus on teetööd ja kus ummikud ja kus aega võib pikemalt minna.
Heidelbergis, mis oli tõesti nii üliarmas linnake, ööbisime Meiningeri hotellis. Vaatasin, et kuidagi tuttav kontseptsioon oli, selgus, et olime oma Lady`s gang`ìga (kes teab, see teab 🙂 ) meie Berliini reisi ajal samuti Meinigeri hotellis kaks ööd veetnud. Väga mõnus, julgen soovitada seda hotelliketti.
Bonne soiree, nos amis et bienvenue en France! 🙂
Well, greetings already from France!
Since we had to arrive at today’s accommodation before 6 PM, we started even earlier than on previous days, just in case. You never know where there might be roadworks or traffic jams, and where it might take longer to get through.
In Heidelberg, which was such an utterly charming little town, we stayed at the Meininger Hotel. I noticed that the concept seemed familiar, and it turned out that during our Berlin trip with our Lady’s gang (those who know, know 🙂 ), we had also spent two nights at a Meininger hotel. Very nice, I can recommend this hotel chain.
Tänaseks lõunapausiks oli Teet meile välja valinud Peugeot`i muuseumi Sochaux linnakeses. Kuna on jätkuvalt suvi ja soojakraade piisavalt, siis sellistes muuseumides on hea aega veeta ning natukenegi jahutavat kosutust saada. Ütleks, et väga huvitav oli, ega ma ikka väga kursis küll polnud, millega Peugeot alustas ja mis nende tooteportfelli peale autode mahtus. Alustasid nad hoopiski saagide tootmisega, siis erinevad kodumasinad, kohviveskid, õmblusmasinad, pesumasinad jmt, jalgrattad, võrrid jne jne. Tõesti, väga põnev oli. Saime siis oma prantsuse keelt ka juba natuke harjutada, tellisime muuseumi restoranis lõunasöögi ja hiljem bensiinijaamas tellisin üht kui teist, ostsin isegi ka ühe prantsuskeelse raamatu praktika mõttes 🙂
For today’s lunch break, Teet had chosen the Peugeot museum in the little town of Sochaux for us. Since it is still summer and warm enough, it’s nice to spend time in such museums and get a bit of cooling refreshment. I must say it was very interesting, as I wasn’t really familiar with what Peugeot started with and what their product portfolio included besides cars. They actually started with producing saws, then various household appliances, coffee grinders, sewing machines, washing machines, and so on, bicycles, mopeds, etc., etc. Really, it was very fascinating. We even got to practice our French a little; we ordered lunch in the museum’s restaurant, and later at the gas station, I ordered a few things. I even bought a French book for practice purposes 🙂
Prantsusmaa kiirteed olid muidugi täiesti midagi muud, kui Poolas ja Saksamaal, suhteliselt rahuliku ja hõreda liiklusega, sai täiesti pikalt ühes reas sõita, ei pidanud edasi-tagasi ümberreastumisi tegema. Ja mina sain tagareas rahulikumalt ümbrust jälgida, uskumatult imeilusad vaated. Kahju, et Teet neid nautida ei saa, vahepeal ma ikka ütlen, et vaata korraks paremale või vasakule, aga miskit ei ole parata, tema pilk peab ikka teel püsima.
Kui kiirteelt maha pöörasime ja oma majutuskoha poole sõitsime, siis teed muutusid aina kitsamaks ja kitsamaks, hoidsin hinge kinni, et päris kruusateed ei tuleks, aga siin vist selliseid asju enam ei eksisteerigi 🙂 Teet küll valdab ka kruusateel sõitu, aga mina ei tunne seal taga ennast väga hästi.
Teed läksid läbi pisikeste romantiliste külakeste, karjamaad, vilja- ja päevalillepõllud ümberringi… vahepeal tekkis tunne, kas oleme ikka õigel teel, aga voila, siin me oleme, in middle of nowhwre. Broneerides ma ei saanudki tegelikult päris aru, mis koht see selline on, siinkandis lihtsat ei pakutud miskit muud, aga läks hästi, kõik on väga super-puper jällegi.
See ongi selline kämpingu koht, soovi korral saad karavaniga tulla, võid autoga tulla ja saad telgikoha… või…võid motikaga tulla ja saad lausa terve telgi 🙂
The highways in France were of course completely different from those in Poland and Germany, with relatively calm and sparse traffic, allowing for long stretches of driving in a single lane without the need to constantly change lanes. And I could more calmly observe the surroundings from the back seat—unbelievably beautiful views. It’s a pity that Teet can’t enjoy them; sometimes I do tell him to look to the right or left for a moment, but there’s nothing to be done, his eyes have to stay on the road.
When we turned off the highway and drove towards our accommodation, the roads became narrower and narrower. I held my breath, hoping we wouldn’t end up on a gravel road, but I guess those don’t exist here anymore 🙂 Teet can handle driving on gravel roads, but I don’t feel very comfortable in the back seat there.
The roads went through tiny romantic villages, pastures, and fields of crops and sunflowers all around… at times it felt like we might be lost, but voila, here we are, in the middle of nowhere. When booking, I didn’t really understand what kind of place this was, as there was nothing else available in this area, but it turned out well; everything is super-duper once again.
This is a sort of camping site where you can come with a caravan if you wish, or you can come by car and get a tent spot… or… you can come by motorcycle and get a whole tent to yourself 🙂
Meil viimane kämpingu/telkimiskogemus on Shotimaa reisist aastal 2011, ikka väga ammu aega tagasi, nii et päris nostalgiline jälle sellist elu üks päevakene veeta. Tegelikult väga lahe kogemus, siin näeb sellist päris elu ka, tundub, et enamus suvitajatest on siin prantslased, lastega peresid palju, vanapaare palju. Tõsiselt väga ilus koht, väike järveke, samuti bassein olemas, restoran siinsamas laia söögi- ja joogivalikuga, pesemisvõimalused, pesumasinad, kõik eluks vajalik olemas, väga-väga mõnus on siin olla.
Teet arvas õhtul, et natukene võiks aktiivsemat tegevust ka olla, vaatas, et mingi 2,5 km kaugusel meist peaks olema üks vana akvedukt. Oligi, aga lõpuks ikkagi tuvastasime, et tegemist on hoopiski vana viaduktiga 🙂 Aga vahet pole, väga romantiline jalutuskäik läbi vanade külakeste ja suurte viinamarjaistanduste.
Our last camping/tenting experience was during our Scotland trip in 2011, a very long time ago, so it’s quite nostalgic to spend a day living like this again. Actually, it’s a very cool experience. You get to see real life here; it seems most of the vacationers are French, with many families with children and elderly couples. It’s truly a very beautiful place, with a small lake, a pool, a nearby restaurant with a wide selection of food and drinks, washing facilities, washing machines—everything necessary for life is here. It’s very, very nice to be here.
In the evening, Teet thought we could do something a bit more active and saw that about 2.5 km away from us there should be an old aqueduct. There was indeed something, but in the end, we discovered that it was actually an old viaduct 🙂 But it doesn’t matter; it was a very romantic walk through old villages and large vineyards.
Homme alustame päris puhkusega, magame hommikul kaua, käime ujumas, naudime kohvi ja croissante. Meie nö lõppsihtkohani on siit ainult ~200 km, nii et kiiret ei ole 🙂
Bonne soiree!!!
Tomorrow we start our real vacation. We’ll sleep in, go swimming, and enjoy coffee and croissants. Our so-called final destination is only about 200 km from here, so there’s no rush 🙂
Bonne soiree!!!
