Koduteel 29.,30. ja 31.07.

Vahepeal on mitu päeva kirjutamata jäänud. Sellel on olnud põhiliselt kaks põhjust: ei ole olnud erilisi muljeid ja ei ole olnud ka sobivat hetke. Nüüd aga siis lühike kokkuvõte, mis vahepeal toimunud on.

Several days have gone by without writing. This has had mainly two reasons: there haven’t been special impressions and there hasn’t been a suitable moment either. But now then a short summary of what has happened in the meantime.

29ndal jätkasime sõitu Inglismaal. Päev möödus ilma vahejuhtumiteta ja jõudsime aegsasti sadamasse. Seal saime veidi aega veeta, kohvi juua ja raamatut lugeda. Siis lasti meid praamile, kus me kõhu täis sõime ja magama läksime.

On the 29th we continued our journey in England. The day passed without incidents and we reached the harbor in good time. There we got to spend a bit of time, drink coffee and read a book. Then we were let onto the ferry, where we ate our fill and went to sleep.

30ndal oli üks tõsine sõidupäev (selle reisi pikim). Alustasime Hollandis, siis edasi Saksamaal. Ilm hakkas tasapisi soojemaks minema ja pealelõunat tõusis temperatuur praktiliselt esimest korda reisi jooksul stabiilselt üle 20 kraadi. Laupäeval olid teed autosid täis ja saime tunnikese ka kiirteel ummikus konutada. See oli tõsine trenn vasakule käele, millega pidi pidevalt siduriga toimetama. Nagu mingi ekspander. Sadama lähedal ootas meid uus häda. Alguses arvasime, et ka seal on mingi ummik, aga tegemist oli üle 10 km pikkuse praamijärjekorraga. Siin kasutasime ära mootorratta eelist ja sõitsime 8 km lihtsalt järjekorrast mööda. (Ega asi tegelikult väga jõhker ei olnud, sest tsiklitel on praamis eraldi kohad ja ühegi auto edasi pääsemine meie tõttu ei viibinud). Viimase lõpu seisime siiski ära, kuna ei olnud kindel, et enam järjekorda vahele saame. Seega jõudsime Taani poolel alles pimedas ja kämpingusse juba peale kelle kümmet. Seal oli siiski sõbralik kämpingupidaja, kes meile telkimiskoha kätte juhatas. Kui telki saime, siis hakkas vihma sadama. Uni vihmakrabina saatel oli uskumatult mõnus. Hommikul sadas ka veidi, aga siis tuli päike välja.

On the 30th was a serious riding day (the longest of this trip). We started in Holland, then onward in Germany. The weather gradually started getting warmer and in the afternoon the temperature rose practically for the first time during the trip stably above 20 degrees. On Saturday the roads were full of cars and we got to inch along in a traffic jam on the highway for an hour. This was serious training for the left hand, which had to constantly work the clutch. Like some kind of hand exerciser. Near the harbor a new trouble awaited us. At first we thought there was some traffic jam there too, but it was a ferry queue over 10 km long. Here we took advantage of the motorcycle’s benefit and simply drove 8 km past the queue. (The matter wasn’t really very rough, because motorcycles have separate places on the ferry and not a single car’s passage was delayed because of us). However, we stood the last bit, because we weren’t sure we could still get into the queue. So we only arrived on the Danish side in the dark and at the campsite already after ten o’clock. There was still a friendly campground keeper who showed us to a camping spot. When we got into the tent, it started raining. Sleep accompanied by the patter of rain was incredibly pleasant. In the morning it rained a bit too, but then the sun came out.

Tänane päev on läinud lihtsalt sõites. Taani ja pool Rootsit. Midagi erilist ei juhtunud. Rootsi teed on mõnusalt tühjad (Inglismaaga võrreldes).

Today has been spent simply riding. Denmark and half of Sweden. Nothing special happened. Swedish roads are pleasantly empty (compared to England).