Plitvicka rahvuspark asus rohkem mägedes, merest eemal ning sealne temperatuur oli meiesugustele ideaalne-alla 30 kraadi. Laupäeva hommikul võtsime suuna Krk-i saarele ja mida lähemale jõudsime, seda palavamaks taas läks.
Plitvice National Park was located more in the mountains, away from the sea, and the temperature there was ideal for people like us – below 30 degrees. On Saturday morning we headed towards the island of Krk and the closer we got, the hotter it got again.
[breadcrumbs track=126887]
Teekond jäi seekord poolikult, kuna GPS ununes sisse lülitada.
The route was incomplete this time because we forgot to turn on the GPS.
Krk-i saar on tegelikult maismaaga tasulise silla kaudu ühendatud. Teet oli meile jällegi ühe ilusa mereäärse kämpingu välja valinud, kus randa kui sellist otseselt küll ei olnud. Krk on hästi kivine saar ja kämping asus kõrge kivise kalda peal, aga igalt poolt viivad trepid merre välja ning mõnusalt kiiresti läheb sügavaks.
The island of Krk is actually connected to the mainland via a toll bridge. Teet had again chosen a beautiful seaside camping for us, where there wasn’t really a beach as such. Krk is a very stony island and the camping was located on a high rocky shore, but stairs lead down to the sea from everywhere and it gets deep pleasantly quickly.
Tänase päeva plaan oli veel ühe pisikese saare peal ära käia. Selleks kasutasime taas kõikjal hästitoimivat ühistransporti, millega sõitsime linnakesse Punat, kust edasi tuli võtta veetakso, et Koshljuni saarele saada. See saareke on nii pisike, kunagi vanad roomlased ehitasid sinna oma suveresidentsi, praegu tegutseb selles hoones mungaklooster ja kloostri ruummides on avatud erinevad näitused. Muid hooneid saarel ei olegi. Klooster on ümbritsetud oliivisalude ja metsaga. Peale meie jalutas seal ringi veel vaid üks perekond, tõesti väga armas koht kämpingu ja turistide melust natukeseks eemale saada.
Today’s plan was to visit another tiny island. For this we again used the well-functioning public transport everywhere, with which we drove to the town of Punat, from where we had to take a water taxi to get to Košljun island. This little island is so small, once the ancient Romans built their summer residence there, now a Franciscan monastery operates in this building and different exhibitions are open in the monastery rooms. There are no other buildings on the island. The monastery is surrounded by olive groves and forest. Besides us, only one family was walking around there, truly a very lovely place to get away from the noise of the camping and tourists for a bit.
Kuna oli meie viimane õhtu Horvaatias, tähistasime seda korralikult vahemere stiilis õhtusöögi ja ohtra valge veiniga 🙂
Since it was our last evening in Croatia, we celebrated it properly with a Mediterranean-style dinner and plenty of white wine 🙂
Horvaatia on tõeliselt sümpaatne, sõbralik, puhas, külalislahke maa. Teenindus on kõikjal suurepärane, ka väiksemates külapoodides oskavad müüjad inglise keelt, kõik naeratavad, on külaliste vastu äärmiselt tähelepanelikud… eestlastel on teeninduse osas siit paljugi õppida, eriti kui ma meenutan hiljutist kohvikukogemust Haapsalus.
Croatia is a truly sympathetic, friendly, clean, hospitable country. Service is excellent everywhere, even in smaller village shops salespeople speak English, everyone smiles, is extremely attentive to guests… Estonians have much to learn from here in terms of service, especially when I recall a recent cafe experience in Haapsalu.
Pühapäeval sõidame Ungarisse ja ööbime Balatoni järve läheduses. Esmaspäeva hommikust hakkame pikki sõidupäevi tegema, kuskil enam pikemalt ei peatu.
On Sunday we’ll drive to Hungary and stay near Lake Balaton. From Monday morning we’ll start making long driving days, we won’t stop anywhere longer anymore.
