Täna oli meie esimene täispikk sõidupäev, nii et väga palju kirjutada polegi, aga mõned muljed panen siiski kirja.
Today was our first full driving day, so there’s not much to write about, but I’ll still record some impressions.
[breadcrumbs track=127001]
Enne Ungarist ärasõitu tegime pisikese sissepõike Balatoni-äärsesse kuurortlinnakesse. Mul oleks väga kahju olnud, kui me oleks sealt niimoodi ära sõitnud, et Balatoni järve ääres oleks käimata jäänud.
Before leaving Hungary, we made a small detour to a resort town on the shores of Lake Balaton. I would have been very sorry if we had left from there in such a way that we hadn’t visited the shores of Lake Balaton.
Üldiselt pole mulle Ungari külakesed nendest läbi sõites suuremat muljet jätnud, natuke sellised väsinud moega…, aga termaaljärve ümbrus ja Balatoni-äärsed linnakesed/külakesed olid küll kenad ja hoolitsetud, mis on ju tegelikult suht loomulik, eks nad turismindusest sealkandis elavad ja seetõttu ka pingutavad rohkem.
Täna nägime Ungari kiirteel ka esimest eesti nubrimärgiga sõidukit… ja see oli ka motikas 🙂 Sõitsime temast mööda ja muidugi lehvitasime talle! Ratturite puhul on üldse nii armas komme üksteisele lehvitada :). Mis mulle tänase päeva juures veel meeldis, oli see, et GPS juhatas meid läbi Budapesti. Üldiselt oleme suurlinnadest läbisõite vältinud ja oleme nende ümbert ringteedel sõitnud, aga ju siis gepsi arvates oli see teekond kiireim variant. Nii et nüüd olen ka Budapestis käinud.
Generally, Hungarian villages haven’t left a big impression on me when driving through them, a bit tired-looking…, but the area around the thermal lake and the towns/villages on the shores of Lake Balaton were indeed nice and well-maintained, which is actually quite natural, after all they live from tourism in that area and therefore also make more effort.
Today we also saw the first vehicle with Estonian license plates on the Hungarian highway… and it was also a motorcycle 🙂 We drove past it and of course waved! With bikers it’s generally such a nice custom to wave to each other :). What else I liked about today was that the GPS directed us through Budapest. Generally we’ve avoided driving through big cities and have driven on ring roads around them, but apparently in the GPS’s opinion this route was the fastest option. So now I’ve also been to Budapest.
Slovakiasse sisenesime seekord rohkem idapoolsest küljest, seetõttu ei olnud ka Tatramäestik nii kõrge kui tulles. Teed olid laugemad ja mitte enam nii käänulised neist üle sõites. Ma olen ausalt öeldes nendest mägiteedest juba tiba tüdinenud. Peale Montenegros kogetut ma ei karda neid enam nii hullult, aga lihtsalt tahaks juba tasasel maal sõita… Teet muidugi ainult mägedes sõidakski 🙂
Poola võttis meid vastu suurte teedeehitustega, mis on neist väga kena, sest iga aastaga muutuvad sealsed teed paremini sõidetavaks. Kasutasime ka siin motika eelist teeremondi järjekordadest möödasõitmistel. Päeva lõpupoole juhatas GPS meid pisut kõrvalisema tee peale, kus liiklust praktiliselt polnud ning sai hea hooga sõita, mitte ei pidanud suurtest rekkadest mõõdasõite ootama. Jõudsime kämpingusse kell 18.30, olime teel olnud 9 tundi… õnneks läks siinkandis natuke jahedamaks. Broneerisin meile siia väikese kämpingumajakese, kus me ka Rumeenia reisi ajal ööbisime, aga rääkisime vist telefoni teel teineteisest pisut mööda ja meile oli tuba valmis pandud hoopiski külalistemajja, mis meile tegelikult isegi veel paremini sobis 🙂
We entered Slovakia this time more from the eastern side, so the Tatra Mountains were not as high as when coming. The roads were flatter and not as winding when crossing them. I’m honestly a bit tired of these mountain roads already. After experiencing Montenegro I don’t fear them so terribly anymore, but I just want to drive on flat land already… Teet would of course only drive in the mountains 🙂
Poland greeted us with major road construction, which is very nice of them, as every year the roads there become better to drive on. We also used the motorcycle’s advantage here in bypassing road construction queues. Towards the end of the day, the GPS directed us to a somewhat side road where there was practically no traffic and we could drive at a good pace, didn’t have to wait for overtaking large trucks. We reached the camping at 6:30 pm, we had been on the road for 9 hours… fortunately it got a bit cooler in this area. I had booked us a small camping cabin here, where we also stayed during the Romania trip, but we apparently talked past each other a bit on the phone and a room had been prepared for us in the guesthouse instead, which actually suited us even better 🙂
Sõime kämpingu restoranis korraliku õhtusöögi ja ongi uneaeg!!! Ma olen tõesti väsinud, ma ei jõua isegi raamatut lugeda, millest on mul väga kahju. Krk-i sadamas oli laupäeval suur raamatute väljamüük ja ma ostsin endale kaks inglisekeelset jutukat. See, mis mul pooleli on on niiii hea, et üldse ei paneks käest. Õnneks on jäänud veel ainult kaks pikka sõidupäeva….
We ate a proper dinner at the camping restaurant and it’s bedtime!!! I’m really tired, I don’t even have the energy to read a book, which I’m very sorry about. There was a big book sale at Krk harbor on Saturday and I bought myself two English novels. The one I have in progress is sooo good that I wouldn’t put it down at all. Fortunately there are only two long driving days left….
