Inglismaa 18.07.

Täna hommikul oli äratus kell 5.30. Seda õnneks küll Greenwichi aja järgi. Kuna me magama läksime keskeuroopa aja järgi, siis meie jaoks oli äratus 6.30. Aga ega see ka palju targem olnud.

Praamilt aeti rahvas maha kell 6.30. Erinevalt Klaipeda praamist, toimus nüüd väljumine üsna hajusalt. Kui meie tsikli juurde jõudsime, oli meie autotekk praktiliselt juba tühi.

Kuna tsikkel sai õhtul korralikult kinnitatud :), siis ei olnud temaga ka tormisel merel midagi juhtunud. Pakkisime oma asjad peale ja startisime. Meie taga olnud Hollandi tsiklimehega ajasime ka enne veel paar sõna juttu. Huvitav kui kaugele me vasakul pool liigeldes üldse jõuame?

Liiklemine oli küll imelik, kuid siiski mitte võimatu. GPS näitab ka õnneks ringteedel (need on kõige keerulismad) õiget sõidusuunda. Imelikul kombel oli alguses raske pihta saada teeäärsetele puhkekohtadele. Esimesest mahasõidust sõitsin lihtsalt mööda. Teisest õnnestus küll maha keerata, aga siis ei märganud õiget silti ja jõudsin sama targalt maanteele tagasi. Kolmandal katsel tahtsin lihtsalt teelt ära sõita, et bensiinijaam GPSi sisestada. See viis aga hoopis huvitava kogemuseni: teelt maha sõites märkasin veoautode puhkeplasi viita. Nagu imeväel leidsime selle lihtsasti üles. Seal oli ka söögikoht, mis mõeldud küll rekkajuhtidele, aga ega meidki sealt ära ei aetud.

This morning the alarm went off at 5:30. Luckily that was Greenwich time. Since we went to bed on Central European time, for us it was 6:30. But that wasn’t much better either.

People were kicked off the ferry at 6:30. Unlike the Klaipėda ferry, the exit now happened quite dispersedly. By the time we got to our bike, our car deck was practically empty.

Since the bike was properly secured in the evening :), nothing had happened to it even in the stormy sea. We packed our things and started up. We also exchanged a few words with the Dutch biker who was behind us. Interesting to see how far we’ll get driving on the left side!

Driving was strange, but not impossible. The GPS also luckily shows the correct direction on roundabouts (those are the trickiest). Oddly, it was difficult at first to find the roadside rest areas. I simply drove past the first exit. At the second one I managed to turn off, but then didn’t notice the right sign and ended up back on the highway just as clueless. On the third attempt I just wanted to get off the road to enter a gas station into the GPS. But this led to an interesting experience: turning off the road, I noticed a sign for truck rest areas. As if by magic we found it easily. There was also a food place there, meant for truckers, but they didn’t chase us away either.

Tellisime tõeliselt mõnusa hommikueine: praemunad, peekon, vorst, oad, praetud sai. Lisaks veel sellele suure kruusiga kohvi ja võisai. Rasva ei oldud selle söögi valmistamisel küll kokku hoitud, aga väljas oli sooja kõigest 15 kraadi ja ka eskimod söövad ju hülgerasva. Sellest söögikorrast piisas meile kuni õhtuni (ja ka hind oli soodne:)).

Edasi oli tavapärane maanteesõit. Korra tekitas elevust teeääres olev seakasvatus. Sead elasid seal õues karjamaal. Igal seaperel oli oma aedik koos väikese majakesega. Täielik mahekarjakasvatus.

Kuna alustasime päeva väga varakult, siis jõudsime ka varakult oma ööbimiskohta. See kämping on juba künklikul (võiks isegi öelda, et mägisel) maal. Loodus on väga ilus, aga meie saabudes puhus väga tugev ja külm tuul.

We ordered a truly pleasant breakfast: fried eggs, bacon, sausage, beans, fried bread. Plus a large mug of coffee and buttered bread. They certainly didn’t skimp on fat when preparing this meal, but it was only 15 degrees outside and even Eskimos eat seal fat. This meal was enough for us until evening (and the price was good too:)).

After that it was normal highway driving. Once we got excited about a pig farm by the roadside. The pigs lived outside in the pasture. Each pig family had their own little yard with a small house. Complete organic farming.

Since we started the day very early, we also arrived at our accommodation early. This campsite is already in hilly (one could even say mountainous) terrain. Nature is very beautiful, but when we arrived a very strong and cold wind was blowing.

Ausalt öeldes oli terve tänane teekond üks suur võitlus tuulega, see tegelikult õudsalt väsitab. Telk püsti pandud, võtsime külmarohuks ühe klõmaka viskit ja läksime küla vahele jalutama.

Honestly, the whole of today’s journey was one big battle with the wind, which is actually terribly exhausting. Tent put up, we had a shot of whisky as cold medicine and went for a walk to the village.

Ostsime sealt kõikvõimalikku söögikraami kaasa: veini, mune, saia, sinki, maiustusi ning tagasijõudes valmistasime priimuse peal mõnusa munaroa hommikueine jälgedes. Ka vein maitses väga hea. Täna öösel paneme oma magamiskotid põhjamaa kliimas proovile. Siin on tunduvalt jahedam, kui Saksamaal, aru ei saa, mis suvi see on!? Homne teekond viib meid lõpuks Shotimaale!

We bought all kinds of food there: wine, eggs, bread, ham, snacks, and when we got back we made a nice scrambled eggs dinner on the camping stove, following in the footsteps of our breakfast. The wine also tasted very good. Tonight we’ll test our sleeping bags in the Nordic climate. It’s significantly colder here than in Germany, can’t understand what kind of summer this is!? Tomorrow’s journey will finally take us to Scotland!