Tänane päev oli täielikult pűhendatud sōidule. Me ei teinud isegi űhtegi pilti. Seega tuleb ka jutt űsna lűhike.
Sōit kulges läbi tavapärase Rumeenia maastiku. Kűlad teeääres olid praktiliselt kokku kasvanud, mis viis keskmise kiiruse alla. űletasime ka űhe mäe, mis tōi űksluisesse sōidurutiini veidi vaheldust.`
Kuna päev oli palav ja űksluine, siis tundsin päeva teisel poolel, et tagaistmel hakkab tasapisi tekkima plahvatusohtlik olukord. Kui siis lōpuks plahvatus toimus, oli see kardetust palju tagasihoidlikum. Ka oli see suunatud rumeenlastele, kes ilusad peatuskohad prahi ja väljaheidetega ära lagastavad, mitte siinkirjutajale.
Brasovis oli meil peatuskoha leidmisega veidi seiklemist. Kōigepealt selgus, et olin GPSi osanud sisestada kűll ōige tänavanime, kuid see asus Brasovi eeslinnas. Siis leidsime űles ōige tänava. Kuid selgus, et meid on paigutatud teises kohas asuvasse majja. Peale pererahvaga lobisemist suundusime juba ōigesse majutuskohta.
Õhtule pani punkti mozarella salat koos valge veiniga varjulise ōunapuu all. Elu on ikka tegelikult ilus!