Täna oli selle reisi senini kõige pikem sõidupäev. Läbisime peaaegu 800 km.
Päev algas Cheboksary lähistel teeäärses hotellis. See hotell oli väga meeldivaks üllatuseks. Sõime kiirelt hommikueineks omletti ja pannkooke ning startisime üsna varakult, enne kaheksat.
Teekond oli üsna rahulik. Kuna lähenesime Moskvale, olid teed heas korras ja suur osa trassist neljarealine (kaks rida kummaski suunas).
Suurematest linnadest jäi meie teele Nizni Novgorod. See miljonilinn kandis enne nime Gorki, sest see kirjanik on seal sündinud. Kuna olime kahe suure autotehase läheduses, siis võis teedel näha uusi aeglaselt liikuvaid veokeid. Hommikul (enne Nizni Novgorodi) domineerisid KaMAZid (need tulid Naberezhnõje Chelnõ-st, mille me eile läbisime). Hiljem aga tekkisid teele GAZid. Ilmselt vajasid need uued autod sisse sõitmist, sest nende kiirus oli 80 km/h.
Nii lähenesimegi tasakesi Moskvale. Jõudsime sinna üsna ebasobival aja, kell hakkas just 17.00 saama. Sissesõit tervitaski meid ummikutega, kuid neid ei olnud väga pikalt. Peagi keerasime Moskva ringteele, kus liiklus toimub 5-real kummaski suunas. Wikipedia andmetel on selle tee läbilaskevõime 9000 autot tunnis. Kohati oli see piir lähedal, sest liiklus kippus seisma jääma. Ühes kohas oli selle põhjuseks avarii, aga teistel juhtudel autode rohkus. Siin liikus ka päris palju tsikleid, kes osavalt autode vahel laveerisid. Peagi oligi aeg ringteelt maha pöörata. Kodu poole suundus kiirtee. Mööda seda jõudsime üsna kiiresti oma tänasesse peatuspaika – Volokalamskisse.
Ka siin oli meil broneeritud mõnus hotellituba. Samas majas on ka mõnus pizzabaar, kus sõime maitsva õhtusöögi. Homme on plaan Eestisse jõuda ja kui jõudu jätkub, siis isegi Tallinnasse välja. Eks see ole näha.
Teekonnalogid
