Kuna Patrik ja Katrin jõudsid alles pimedas kohale, siis tegime hommikul väikese jalutuskäigu järve äärde. Tundub, et ämblikud olid öösel suurt võistlust pidanud – kes koob kõige suurema, ilusama, keerulisema võrgu :). Ja meid oli palutud kogu seda ilu hindama. Sellist vaatepilti ma vist polegi varem näinud – kõik puude oksad, maapind, järvekõrkjad, kõik oli võrkudega kaetud. Tublid ja töökad olevused need ämblikud.
Järve ennast väga näha polnudki, sest see oli suure udu sisse mattunud :). Saime aru, et ilm tuleb samasugune, nagu pühapäeval ja Varssavi ilmateade lubas 29 kraadi, juhuu, elagu suvi. Tsikliga see küll tiba palav, aga pigem päike, kui külm ja vihm.
Teekond oli väga mõnus, Poola teed on suures osas ilusti korda tehtud, liikluskultuur siin ka parem, kui Leedus. Seal nagu üldse kiiruspiirangutest kinni ei peetud. Paar suuremat teeehitust oli, kus kaks rida läksid kokku, aga me oma tsikliga saime mööda laiemat teeserva ilusti sealt läbi. Kui hotellini jäi umbes 15 km, jäime ühte suuremasse ummikusse kinni. Ei saanudki aru, mis toimus, politsei oli 4-realise kiirtee kinni pannud ja kõik autod suunati väikesele teele. Meil ei olnud ruumi ka väga trügida. Autojuhid olid väga mõistvad ja ikka tõmbasid koomale, kui meid nägid, aga lihtsalt oli kitsas ja ei taha küljekohvritega ju autosid kriimustada ka.
Igatahes, kui saime just sõitma hakata, ütlesid motikal kõik tuled üles. Teet keeras ühele kõrvalteele, et kontrollida, mis toimub. Selgus, et selleks, et kaitsmeid konitrollida, oli vaja ühte pisikest võtit, mis muidugi oli Teedu komplektist kuskile kadunud :). Õnneks on toredaid inimesi igal pool, üks motikal noormees tõi kodust võtmekomplekti, saime kaitsmed vahetatud ja ratas läks käima. Tänud Sulle Matheus. Oli ka palju teisi, kes käisid abi pakkumas, nii armas neist.
Katrin ja Patrik istusid samal ajal veel ummikus. Kell oli 8 läbi ja täiesti pime juba. Jõudsime kenasti hotelli, Teet pani ratta seisma, igaks juhuks veel kontrollis ja jälle sama jama, käima ei lähe, kõik tuled kustus. Hotellipoiss aitas igati, tõi tööriistu, proovisime tema auto aku pealt käima panna, mitte miskit. Järelikult mingi suurem viga, mida me siin kohapeal ei lahenda. Nagu öeldakse, hommik on õhtust targem. Ootasime Patriku ja Katrini ära, hotellis pakuti meile veel mõnusat-kosutavat suppi. See kulus meile hästi ära, sest olime tõesti tüdinud ja väsinud nii palavusest kui probleemidest. Eks vaatame hommikul edasi. Muidu ei oleks probleemi, aga meil on teisipäeva õhtuks Viinis kontserdipiletid võetud, kahju, kui meil seal käimata jääb. Aga eks siis homme juba teised jutud.
Tänane teekond samuti umbes 670 km. Homme ööbime Viinis
