Ilmateade ei valetanud, neljapäeval saigi suur suvi läbi. Tegelikult selline palvus, mis septembri algusest saadik oli austerlasi endid ka üllatanud, oligi kõigile ootamatu ja ebaharilik olnud. Igal juhul oli väga meeldiv siin veel tõelist suve tunda 🙂 .
Tänase päeva esimene ülesanne oli motikas remonti viia, pidev akude vahetamine ei ole ju lahendus. St. Pölten, kus meil ülevaatus kokkulepitud oli, asub 50 km kaugusel Neumarktist. Neumarkt ongi see linnake, kus Patriku vanemad elavad. Meie ööbime siin linnakeses kenas külalistemajas Gruber.
Aga otse loomulikult ei läinud ratas hommikul käima 🙂 . Nüüd oli juba Patriku isa Teedule abiks, tema auto pealt sai Teet krokodillidega ratta käima ning jõudis õnnelikult ka töökotta. Sai teada, et vidin, mis voolu reguleerib, on omadega läbi, seetõttu ka akud tuksi läksidki. No see oleks väike probleem, selle vidina nad lubasid kohe tellida. Suurem probleem aga on selles, et ka ratta raam on ühest kinnituskohast katki. Nad lubasid ka selle kuidagi kinnitada, aga andsid mõista, et mida väiksem koorem ratta peal on, seda turvalisem tagasi sõita oleks. Eks siis järgmisel nädalal näeb, mis meie sõitudest saab.
Päeva teine ülesanne oli valmistuda Patriku sõprade saabumiseks.
Vahepalaks lihtsalt seda, et Patriku isa on nooruses pagariks õppinud ning ema on samuti toitlustamist õppinud. Võite ise ette kujutada, milliseid hõrgutisi seal peres teha osatakse 🙂 .
Enne külaliste tulekut tegime väikese tuuri lähiümbruses ja imetlesime kohalikke vaatamisväärsusi.
Tegime kiire külaskäigu ka Patriku vanaema juurde. Imeline 89-aastane vanaproua Anna võttis meid lahkesti vastu.
Külaliste tulekuks me suurt õhtusööki ei teinud, katsime laua erinevate suupistetega ning õhtu krooniks oli Patriku isa tehtud imemaitsev cardinali struudel. Väga armas seltskond oli. Saime Patriku sõpradega inglise keeles suhelda. Teedu saksa keele oskus on minimaalne, minul pole sedagi. Seetõttu õppisin mõned viisakusväljendid reede hommikul ära 🙂 , tegin endale väikese spikri, a la Kuidas läheb; kas magasite hästi; toit maitseb imehästi jms oluline, päris naljakas oli. Sain pärast oma pisku oskusega isegi võõrastemajas süüa-juua tellida ja poes oskasin küsida, kust mingit asja leida. Oluline oli, et minust saadi aru 🙂
Homme, laupäeval, ootab meid ees Neumarkti linnakese sügisfestival.
