13.07. Reis algab – läbi Baltikumi

Lõpuks ometi oleme jälle teel 🙂 Meie viimasest ühisest motomatkast on niiiii palju aega möödas ja me ei suuda isegi meenutada, miks meil nii pikk paus vahele jäi. Covidi aeg on arusaadav, siis tegime ühe pisikese treti Lätti, peale seda olin mina ühe suve Eestis ja järgmisel suvel Taanis mesinduspraktikal, aga mis meid enne Covidit sõita takistas, ei mäletagi… 🙂

Finally, we are on the road again 🙂 So much time has passed since our last motorcycle trip together, and we can’t even remember why we had such a long break. The COVID period is understandable, then we made a short trip to Latvia, after that I was in Denmark for a month-long beekeeping internship, but what stopped us before that, I can’t remember.

Aga see polegi nii oluline enam, oluline on see, et oleme taas koos teel ja naudime seda olemist täiega.. võib-olla ma praegu tiba optimist, alles esimene päev ju :), eks näeb, mis siin kahe nädalaga juhtuma hakkab..

Aga kuhu siis seekord? Reisi sihtkohaks valis Teet Prantsusmaal asuva Parc naturel régional des Volcans d’Auvergne. Lihtsalt meenutuseks, et meie kõige esimene motoreis viis meid samuti Prantsusmaale. Käisin siis just prantsuse keelt õppimas, lihtsalt niisama, mulle see keel lihtsalt niiväga meeldib… ja siis Teet rõõmsalt arvaski, et nüüd võiks Prantsusmaale sõita, ma ju oskan nüüd nendega rääkida :). No hakkama saime, siis küll selliseid toredaid abilisi ei olnud, nagu praegu. Meil oli väike sõnaraamat kaasas ja saime kõik jutud räägitud ja asjad aetud. Tookord me veel reisiblogi ei pidanud, seetõttu meie esimesest reisist Bretanniasse kuskil juttu polegi.

Praeguse reisi jaoks olen Duolingos kohusetundlikut 76 päeva järjest prantsuse keelt meelde tuletanud, päris tore on olnud, usun, et saame seegi kord hakkama :).

Tänasest päevast tegeliklt midagi väga suurt kirjutada polegi, ainult sõitsime, Tallinnast Leetu Veisiejai’sse, Poole piiri lähedal. Kui Eestis ja Lätis oli ennelõunane aeg väga mõnus, Lätis saime tiba vihmagi, siis Leedu tervitas meid 32 kraadiga, kusjuures kuni kella 18ni oli veel 30 kraadi, viimased 150 km oli ikka palav sõita :), teed olid väiksemad ja kiirus madalam. Muidu suure kiirusega sõites tuulutab ikka läbi mõnusalt selle palavaga.

Ööbime täna Verslo ir svetingumo profesinės karjeros centras kooli ühiselamus, millest I korrus on hotelliks tehtud, ilus, puhas, lähedal väike pood, kust saime kõik vajaliku õhtu- ja hommikusöögiks. Ning mis kõige parem, 10 min jalutaskäigu kaugusel imemõnus järveke, see oli küll kirsike tordil tänasele päevale.

But that’s not so important anymore; what matters is that we are on the road together again and enjoying it to the fullest… maybe I’m a bit optimistic right now, it’s only the first evening of the first day :), we’ll see what happens over these two weeks…

So, where to this time? Teet chose the Parc naturel régional des Volcans d’Auvergne in France as our travel destination. Just a reminder, our very first motorcycle trip also took us to France. I went there to learn French, just because I like the language so much… and then Teet had the idea that we could travel to France, since now I could speak with the locals :). We managed well, even though we didn’t have the nice helpers we do now. We had a small dictionary with us and got by with all our conversations and tasks. Back then, we didn’t keep a travel blog, so there’s no record of our first trip to Brittany.

For this trip, I’ve been diligently refreshing my French on Duolingo for 76 consecutive days, it’s been quite fun, and I believe we’ll manage just fine this time too :).

There’s not much to write about today, we just drove from Tallinn to Veisiejai in Lithuania, near the Polish border. While the morning in Estonia and Latvia was very pleasant, and we got a bit of rain in Latvia, Lithuania welcomed us with 32 degrees Celsius, and it was still 30 degrees until 6 PM, making the last 150 km quite hot to ride :).

We are staying in the dormitory of the Verslo ir svetingumo profesinės karjeros centras school, the first floor of which has been converted into a hotel. It’s nice, clean, and there’s a small shop nearby where we got everything we needed for dinner and breakfast. And the best part, there’s a lovely little lake just a 10-minute walk away, which was the cherry on top for today’s journey.

Homme jätkame juba Poolas

Tomorrow we will continue the trip in Poland.