Inge Parring

23.07. Nancy – Luxembourg – Bielefeld

Hotell Lindenhof - meie tänane öömaja | Hotel Lindenhof - our home for tonight
Hotell Lindenhof – meie tänane öömaja | Hotel Lindenhof – our home for tonight

Tervitused Saksamaalt!

Täna on meil küll selline päev olnud, kus me põhimõtteliselt kuskil ei käinud ja midagi ei näinud 🙂

Väike väsimus hakkab ligi tikkuma, ei saa hommikul enam nii varakult üles.., pikad sõidupäevad jälle. Ma imestan, kuidas Teet jaksab…., mina olen rohkem väsinud 🙂

Täna startisime Nancy`st alles kell 10. Meil oli küll lõunaseks puhkepausiks ja lõunatamiseks mõeldud Kölni linnas natuke ringi vaadata ja Lindt`i šokolaadimuuseumit külastada, aga vaatasime, et päev läheb liiga pikale ja jätsime selle vahele. Tegime hoopiski ühe kohvipeatuse … Luksemburgis, me isegi ei olnud teekonda planeerides aru saanud, et tee viib meid sealt läbi, nüüd siis seal ka käidud :).

Ilm oli sõiduks väga hea, korraks viskasime vihmariided ka peale, pisut tibutas, aga suuremad vihmahood olid just enne igalt poolt üle käinud, nii et läks täna hästi. Temperatuur ka paras, selline 21-25.

Täna ööbime Bielefeldis ühes hotellis linnast natuke eemal. Praegu juba tunnikese akna taga vihmutab ja pikalt müristab, loodetavasti homseks taevas jälle selge.

Homme pikk päev ees, mingi 600 km, plaan homme juba Taanis ööbida.

Greetings from Germany!

Today has been quite a day for us, where we basically didn’t go anywhere or see anything 🙂

A bit of fatigue is starting to set in, I can’t get up so early in the mornings anymore… long driving days again. I wonder how Teet manages… I’m more tired 🙂

Today we didn’t start from Nancy until 10 o’clock. We had planned to take a look around Cologne and visit the Lindt chocolate museum during our lunch break, but we saw that the day was getting too long and skipped it. Instead, we made a coffee stop… in Luxembourg. We hadn’t even realized when planning the route that it would take us through there, so now we’ve been there too :).

The weather was very good for driving, we put on our rain gear briefly, as it drizzled a little, but the heavier rains had just passed everywhere, so it turned out well today. The temperature was just right, around 21-25 degrees.

Tonight we’re staying at a hotel a bit outside of Bielefeld. It’s been raining lightly and thundering for an hour now outside the window, hopefully the sky will be clear again tomorrow.

Tomorrow is a long day ahead, about 600 km, and we plan to stay overnight in Denmark.

Tänane teekond | Today’s journey

21.07. Mont-Dore – Lac Chambon – Chateau de Murol

Pilvedes | In the clouds
Pilvedes | In the clouds

Usḱumatu, aga täna oli mul selle nädala jooksul esimest korda tiba jahe, kui motikaga ringi sõitsime. Eilne äike on kraadid mõnusalt allapoole toonud. Kui eile näitas kraadiklaas 35 kraadi, siis täna, mägedesse sõites, oli kohati lausa 13 kraadi :). Aga me olime siis ikka päris kõrgel ka, muidu linnas selline eestimaiselt 21-23 kraadi. Mõnus!

Incredible, but today was the first time this week that I felt a bit chilly while riding around on the motorbike. Yesterday’s thunderstorm has pleasantly lowered the temperatures. While yesterday the thermometer showed 35 degrees, today, riding into the mountains, it was at times as low as 13 degrees :). But we were pretty high up then, otherwise in the city, it was a more Estonian-like 21-23 degrees. Nice!

Mont-Dore arhitektuur | Architecture in Mont-Dore
Mont-Dore arhitektuur | Architecture in Mont-Dore

Täna meil ka veel selline tore lebotamise päev, kuhugi kiiret polnud.

Eilse vulkaanimäe tippu ronimisega saime loodetavasti kõik patud lunastatud, seega täna sellist pikka palverännakut mõne teise mäe otsa ette ei võtnud. Sõitsime lihtsalt natuke ringi, läbi ilusate külakeste ja linnakeste, jalutasime järve ääres, uudistasime vanas lossis ringi, nautisime vaateid ja meie eelviimast päeva Prantsusmaal.

Today we also had a nice lazy day, with no rush to go anywhere.

With yesterday’s climb to the top of the volcano, we hopefully redeemed all our sins, so today we didn’t undertake a long pilgrimage up another mountain. We just drove around a bit, through beautiful villages and towns, walked by the lake, explored an old castle, enjoyed the views, and our penultimate day in France.

Dans une fromagerie
Dans une fromagerie
Lac Chambon
Lac Chambon
Ilus oled sa ... Prantsusmaa | You are beautiful ... France
Ilus oled sa … Prantsusmaa | You are beautiful … France
Chateau de Murol
Chateau de Murol
Rapunzel päästa valla juus, et kallim pääseks üles ... | Rapunzel let down your hair
Rapunzel päästa valla juus, et kallim pääseks üles … | Rapunzel let down your hair
See ongi Rapuzel (vist) | This is Rapunzel (or not)
See ongi Rapuzel (vist) | This is Rapunzel (or not)
Jälle pea pilvedes | In the clouds again
Jälle pea pilvedes | In the clouds again
Butafooriline õhtusöök lossis | Theatrical dinner in the castle
Butafooriline õhtusöök lossis | Theatrical dinner in the castle

Ja tegelikult ju täna saabki see pidu meil siin läbi, homme hommikul võtame suuna juba kodu poole ja homseks taas 540 km planeeritud.

And actually, today this party here comes to an end for us; tomorrow morning we head home, and we have another 540 km planned for tomorrow.

Murol
Murol

Tänane teekond | Today’s journey

19.07. Clermont-Ferrand

Täna võtsime rattavaba päeva ja transformeerusime tõelisteks turistideks. Elame 4 päeva ~100 tuhanfe elanikuga linnakeses Clermont-Ferrand‘is.

Majutuseks broneerisin väikese stuudio-apartmendi. Broneerides ju täpselt aru ei saanud, kus see täpselt asub jne, aga kohale jõudes selgus, et oleme täpselt vanalinna keskel, korter ise on lausa nn penthouse, katusealune on korteriks välja ehitatud ja kõik vajalik olemas: pesumasin, föön, triikraud, no mida veel oskaks tahta 🙂

Today we took a bike-free day and transformed into real tourists. We are staying for 4 days in a small city with about 100,000 inhabitants called Clermont-Ferrand.

For accommodation, I booked a small studio apartment. When booking, I didn’t fully understand where it was exactly located, but upon arrival, it turned out that we are right in the middle of the old town. The apartment itself is a sort of penthouse, the attic has been converted into an apartment, and everything we need is here: washing machine, hairdryer, iron, what more could one want 🙂

Meie kodutänav | Our street
Meie kodutänav | Our street

Pisut siis tänase päeva tähelepanekutest:

Siin linnas on sündinud Blaise Pascal, maailmakuulus multitalent, matemaatik, füüsik, filosoof ja palju muud. Ta suri suhteliselt noorelt, 39 aastasena. Elu teise pooles oli ta pühendunud jumala teenimisele ning tema lähenemine elule oli, et kristlaste elu peabki kannatustest koosnema, vot siis nii…

Turismindusega tegelemiseks palusime AI-l meile linna olulisematest vaatamisväärsustest marsruut kokku panna. Sai päris hästi hakkama, käisime kõik läbi, mida ta pakkus ja mis siia lähedusse jäi.

Selle linna kaks suuremat vaatamisväärsust on kaks suurt ja võimsat kirikut: Basiilika ning Notre-Dame Rooma-Katoliku kirik. Viimase eripäraks on see, et ehituseks kasutati laavakive, mis annab kirikule omapärase tumeda tooni ning eristab teda teistest hoonetest. Kiriku renoveerimisel ning juurdeehituse tegemisel tuli paraku lammutada Pascali sünnikodu. Mõlema kiriku aknaid ja seinu kaunistavad imeilusad vitraazid.

A few observations from today:

Blaise Pascal, the world-famous polymath, mathematician, physicist, philosopher, and much more, was born in this city. He died relatively young, at the age of 39. In the second half of his life, he was dedicated to serving God, and his approach to life was that the life of Christians must consist of suffering, just like that…

To engage in tourism, we asked AI to put together a route for us covering the city’s main attractions. It did quite well, we visited everything it suggested and which was close by.

The two main attractions of this city are two large and impressive churches: the Basilica and the Notre-Dame Roman Catholic Church. The distinctive feature of the latter is that it was built using lava stones, which gives the church a unique dark tone and sets it apart from other buildings. Unfortunately, Pascal’s birthplace had to be demolished during the church’s renovation and expansion. The windows and walls of both churches are adorned with beautiful stained glass.

Basilique Notre-Dame-du-Port
Basilique Notre-Dame-du-Port
La cathédrale Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont
La cathédrale Notre-Dame-de-l’Assomption de Clermont

Edasi viis meid AI koostatud plaan Arheoloogia ja tekstiili muuseumisse. Nagu te aru saate, siis siin on jätkuvalt väga soe ja kirikud ja muuseumid on ju teadupärast jahedad, meile selline plaan sobis hästi 🙂

Next, the AI-generated plan took us to the Archaeology and Textile Museum. As you can understand, it is still very warm here, and churches and museums are known to be cool, so this plan suited us well 🙂

Tekstiilikunst | Textile art
Tekstiilikunst | Textile art

Kui turismindusega asjad ühel pool, siis õhtuseks tegevuseks valisime kinoskäigu 🙂 Ma küll väga lootsin, et film on siiski inglisekeelne, aga Teet mattis selle mõtte kohe maha, sellises suurriigis kindlasti on filmid pealeloetud tekstidega, nii paraku ka oli, aga mr. Google oli pisut abiks ka siin 🙂

Ja kinno jõudmiseks kasutasime ühistransporti, sõitsime trammiga. Trammid on siin üherööpalised ja huvitav oli see, et lisaks peatuste nimedele oli iga peatus tähistatud ka erineva looma- või linnuga, alustades elevantidest ja lõpetades sipelgaga. Meie kinopeatus oli nt mesilase peatuses 🙂

Once we were done with our tourism activities, we chose to go to the cinema for the evening 🙂 I was really hoping the film would be in English, but Teet immediately dismissed that idea, saying that in such a major country, films are definitely dubbed, and unfortunately, he was right. However, Mr. Google was somewhat helpful here too 🙂

To get to the cinema, we used public transport and took the tram. The trams here are single-rail, and interestingly, besides the names of the stops, each stop was also marked with a different animal or bird, ranging from elephants to ants. For example, our cinema stop was the bee stop 🙂

Üherööpaline tramm | Tram with just one rail
Üherööpaline tramm | Tram with just one rail
Kinos | At the movies
Kinos | At the movies

Homne plaan viib meid motikaga kunagisi vulkaanikraatreid vaatama. Arvatavasti alustame päeva ~kell 5, et sealsed matkamised veel hommikujaheduses ära teha.

Tomorrow’s plan will take us on the motorcycle to see ancient volcanic craters. We’ll probably start the day around 5 AM to complete the hikes in the morning coolness.

17.07. Heidelberg – Sochaux – Camping Moulin de Collonge

Bonne soiree, nos amis et bienvenue en France! 🙂

Nonii, tervitused siis juba Prantsusmaalt!

Kuna pidime tänasesse ööbimiskohta jõudma enne kella 18, siis startisime isegi varem, kui eelmistel päevadel, igaks juhuks, kunagi ei tea, kus on teetööd ja kus ummikud ja kus aega võib pikemalt minna.

Heidelbergis, mis oli tõesti nii üliarmas linnake, ööbisime Meiningeri hotellis. Vaatasin, et kuidagi tuttav kontseptsioon oli, selgus, et olime oma Lady`s gang`ìga (kes teab, see teab 🙂 ) meie Berliini reisi ajal samuti Meinigeri hotellis kaks ööd veetnud. Väga mõnus, julgen soovitada seda hotelliketti.

Bonne soiree, nos amis et bienvenue en France! 🙂

Well, greetings already from France!

Since we had to arrive at today’s accommodation before 6 PM, we started even earlier than on previous days, just in case. You never know where there might be roadworks or traffic jams, and where it might take longer to get through.

In Heidelberg, which was such an utterly charming little town, we stayed at the Meininger Hotel. I noticed that the concept seemed familiar, and it turned out that during our Berlin trip with our Lady’s gang (those who know, know 🙂 ), we had also spent two nights at a Meininger hotel. Very nice, I can recommend this hotel chain.

Meie hotell Heidelbergis | Our hotel in Heidelberg
Meie hotell Heidelbergis | Our hotel in Heidelberg
Asume teele | Starting the day
Asume teele | Starting the day

Tänaseks lõunapausiks oli Teet meile välja valinud Peugeot`i muuseumi Sochaux linnakeses. Kuna on jätkuvalt suvi ja soojakraade piisavalt, siis sellistes muuseumides on hea aega veeta ning natukenegi jahutavat kosutust saada. Ütleks, et väga huvitav oli, ega ma ikka väga kursis küll polnud, millega Peugeot alustas ja mis nende tooteportfelli peale autode mahtus. Alustasid nad hoopiski saagide tootmisega, siis erinevad kodumasinad, kohviveskid, õmblusmasinad, pesumasinad jmt, jalgrattad, võrrid jne jne. Tõesti, väga põnev oli. Saime siis oma prantsuse keelt ka juba natuke harjutada, tellisime muuseumi restoranis lõunasöögi ja hiljem bensiinijaamas tellisin üht kui teist, ostsin isegi ka ühe prantsuskeelse raamatu praktika mõttes 🙂

For today’s lunch break, Teet had chosen the Peugeot museum in the little town of Sochaux for us. Since it is still summer and warm enough, it’s nice to spend time in such museums and get a bit of cooling refreshment. I must say it was very interesting, as I wasn’t really familiar with what Peugeot started with and what their product portfolio included besides cars. They actually started with producing saws, then various household appliances, coffee grinders, sewing machines, washing machines, and so on, bicycles, mopeds, etc., etc. Really, it was very fascinating. We even got to practice our French a little; we ordered lunch in the museum’s restaurant, and later at the gas station, I ordered a few things. I even bought a French book for practice purposes 🙂

Musée de L'Aventure Peugeot
Musée de L’Aventure Peugeot
Alguses olid saed ja kohviveskid | It started from saws and coffe grinders
Alguses olid saed ja kohviveskid | It started from saws and coffe grinders
Siis tulid pesumasinad | Then came the washing machines
Siis tulid pesumasinad | Then came the washing machines
Oli aeg kui jalgratast kutsuti peugeot'ks | There was a time when bycicle was called peougeot
Oli aeg kui jalgratast kutsuti peugeot’ks | There was a time when bycicle was called peougeot
Ja lõpuks tuli batmobile | And finally came the batmobile
Ja lõpuks tuli batmobile | And finally came the batmobile

Prantsusmaa kiirteed olid muidugi täiesti midagi muud, kui Poolas ja Saksamaal, suhteliselt rahuliku ja hõreda liiklusega, sai täiesti pikalt ühes reas sõita, ei pidanud edasi-tagasi ümberreastumisi tegema. Ja mina sain tagareas rahulikumalt ümbrust jälgida, uskumatult imeilusad vaated. Kahju, et Teet neid nautida ei saa, vahepeal ma ikka ütlen, et vaata korraks paremale või vasakule, aga miskit ei ole parata, tema pilk peab ikka teel püsima.

Kui kiirteelt maha pöörasime ja oma majutuskoha poole sõitsime, siis teed muutusid aina kitsamaks ja kitsamaks, hoidsin hinge kinni, et päris kruusateed ei tuleks, aga siin vist selliseid asju enam ei eksisteerigi 🙂 Teet küll valdab ka kruusateel sõitu, aga mina ei tunne seal taga ennast väga hästi.

Teed läksid läbi pisikeste romantiliste külakeste, karjamaad, vilja- ja päevalillepõllud ümberringi… vahepeal tekkis tunne, kas oleme ikka õigel teel, aga voila, siin me oleme, in middle of nowhwre. Broneerides ma ei saanudki tegelikult päris aru, mis koht see selline on, siinkandis lihtsat ei pakutud miskit muud, aga läks hästi, kõik on väga super-puper jällegi.

See ongi selline kämpingu koht, soovi korral saad karavaniga tulla, võid autoga tulla ja saad telgikoha… või…võid motikaga tulla ja saad lausa terve telgi 🙂

The highways in France were of course completely different from those in Poland and Germany, with relatively calm and sparse traffic, allowing for long stretches of driving in a single lane without the need to constantly change lanes. And I could more calmly observe the surroundings from the back seat—unbelievably beautiful views. It’s a pity that Teet can’t enjoy them; sometimes I do tell him to look to the right or left for a moment, but there’s nothing to be done, his eyes have to stay on the road.

When we turned off the highway and drove towards our accommodation, the roads became narrower and narrower. I held my breath, hoping we wouldn’t end up on a gravel road, but I guess those don’t exist here anymore 🙂 Teet can handle driving on gravel roads, but I don’t feel very comfortable in the back seat there.

The roads went through tiny romantic villages, pastures, and fields of crops and sunflowers all around… at times it felt like we might be lost, but voila, here we are, in the middle of nowhere. When booking, I didn’t really understand what kind of place this was, as there was nothing else available in this area, but it turned out well; everything is super-duper once again.

This is a sort of camping site where you can come with a caravan if you wish, or you can come by car and get a tent spot… or… you can come by motorcycle and get a whole tent to yourself 🙂

Maaliline Prantsusmaa | Picturesque France
Maaliline Prantsusmaa | Picturesque France
Meie järv | Our lake
Meie järv | Our lake
Meie kodu täna õhtul | Our home tonight
Meie kodu täna õhtul | Our home tonight
Meie magamistuba | Our bedroom
Meie magamistuba | Our bedroom

Meil viimane kämpingu/telkimiskogemus on Shotimaa reisist aastal 2011, ikka väga ammu aega tagasi, nii et päris nostalgiline jälle sellist elu üks päevakene veeta. Tegelikult väga lahe kogemus, siin näeb sellist päris elu ka, tundub, et enamus suvitajatest on siin prantslased, lastega peresid palju, vanapaare palju. Tõsiselt väga ilus koht, väike järveke, samuti bassein olemas, restoran siinsamas laia söögi- ja joogivalikuga, pesemisvõimalused, pesumasinad, kõik eluks vajalik olemas, väga-väga mõnus on siin olla.

Teet arvas õhtul, et natukene võiks aktiivsemat tegevust ka olla, vaatas, et mingi 2,5 km kaugusel meist peaks olema üks vana akvedukt. Oligi, aga lõpuks ikkagi tuvastasime, et tegemist on hoopiski vana viaduktiga 🙂 Aga vahet pole, väga romantiline jalutuskäik läbi vanade külakeste ja suurte viinamarjaistanduste.

Our last camping/tenting experience was during our Scotland trip in 2011, a very long time ago, so it’s quite nostalgic to spend a day living like this again. Actually, it’s a very cool experience. You get to see real life here; it seems most of the vacationers are French, with many families with children and elderly couples. It’s truly a very beautiful place, with a small lake, a pool, a nearby restaurant with a wide selection of food and drinks, washing facilities, washing machines—everything necessary for life is here. It’s very, very nice to be here.

In the evening, Teet thought we could do something a bit more active and saw that about 2.5 km away from us there should be an old aqueduct. There was indeed something, but in the end, we discovered that it was actually an old viaduct 🙂 But it doesn’t matter; it was a very romantic walk through old villages and large vineyards.

Varjud | Shadows
Varjud | Shadows
Viadukt | Viaduct
Viadukt | Viaduct
Võimas ehitis | An impressive building
Võimas ehitis | An impressive building
Uudishimu | Curiosity
Uudishimu | Curiosity
Kunagi oli siin raudtee | Here used to be a railway
Kunagi oli siin raudtee | Here used to be a railway

Homme alustame päris puhkusega, magame hommikul kaua, käime ujumas, naudime kohvi ja croissante. Meie nö lõppsihtkohani on siit ainult ~200 km, nii et kiiret ei ole 🙂

Bonne soiree!!!

Tomorrow we start our real vacation. We’ll sleep in, go swimming, and enjoy coffee and croissants. Our so-called final destination is only about 200 km from here, so there’s no rush 🙂

Bonne soiree!!!

15.07. Łódź – Wrocław – Dresden

Tervitame teid nüüd juba Saksamaalt, Dresdenist! Meie kolmas sõidupäev!
Ma ei hakka kirjutama, kui vara tõuseme ja mida siis teeme jne 🙂 Praeguste ilmadega on meie sõidupäevadel mõistlik iga päev varakult üles saada, et hommikust jahedust ja hõredamat liiklust ära kasutada. Täna oli vist küll kuumarekord, tablool tee ääres näitas õhk 34 C ja teekate 43 C , pole paha 🙂 Tegime tihedamalt joogipeatusi, et päris ära ei dehüdreeruks, aga üldiselt kõik ok. Liiklus kiirteedel viisakas, aga väga tihe, eriti Poola teedel, sealsed kiirteed olid kaherealised ning parempoolne oli rekkasid täis, st et pidime enamuse ajast ikkagi vasakpoolses reas sõitma, kus sõidukiirus 120-130 km/h.

Tundub, et ma olen vahepealsete aastatega suure arenguhüppe teinud 🙂 Kui me olime oma esimesel reisil Prantsusmaale, siis sõitsime samuti läbi Saksamaa kiirteede. Siis ma arvasin küll, et ma suren sinna. Ma suurema osa ajast istusin silmad kinni, hoidsin kramplikult Teedust kinni, lülitasin mikri välja, et Teet minu kiljumist ei kuuleks.. Praegu suudan täiesti vakka olla, silmad ka lahti, suudan isegi ümbritsevat elu-olu tähele panna ja ilusaid loodusvaateid nautida 🙂 , nii et areng missugune 🙂
Ja ma ei väsi imestamast ja imetlemast Teedu külma närvi ja kindlat meelt!!

Today we greet you from Germany, Dresden! Our third day of travel! I won’t write about how early we wake up and what we do then, etc. 🙂 With the current weather, it makes sense to get up early every day to take advantage of the morning coolness and lighter traffic during our travel days. Today was probably a heat record; the roadside sign showed the air temperature as 34°C and the road surface as 43°C, not bad 🙂 We made more frequent drink stops to avoid dehydration, but overall everything is okay. The traffic on the highways is polite but very dense, especially on the Polish roads, where the highways were two lanes, and the right lane was full of trucks, meaning we had to drive mostly in the left lane, where the speed was 120-130 km/h.

It seems that I have made great progress over the years 🙂 When we were on our first trip to France, we also drove through the German highways. Back then, I thought I would die there. Most of the time, I sat with my eyes closed, clinging tightly to Teedu, turned off the microphone so that Teet wouldn’t hear my screaming. Now, I can be completely silent, keep my eyes open, even notice the surrounding life and enjoy the beautiful landscapes 🙂 , so what a development! And I never cease to be amazed and admire Teedu’s cool nerves and determination!!

Wrocław Hydropolis museum
Wrocław Hydropolis museum

Pisut ööbimiskohtadest: meie tööjaotus Teeduga reisi ettevalmmistamisl oli selline, et tema valis sihtkoha, päevased marsruudid ning lõunapauside peatuskohad/vaatamisväärsused. Mina broneerisin majutused. Ütleks nii, et väga palju ma seekord ei süvenenud. Oleme jätkuvalt suht vähenõudlikud, lisaks voodikohale peab olema pesemisvõimalus ja võimalusel ka hommikusöök või siis lähedalasuv pood või söögikoht. Siiani on kõik kenasti klappinud, kõik kolm ööbimist väga ok, eilses majutuses oli isegi konditsioneer olemas.

Pisut tänasest päevast: Lõunaseks peatuskohaks valis Teet Wroclavis asuva Hydropolise. See on näitus, mis on pühendatud veele. See sobis tänase kuuma ilmaga hästi 🙂 , oli midagi meie Ahaa teaduskeskuse sarnast, palju interaktiivset tegemist ja huvitavaid teaduslikke filme jne. Mõnusalt jahe oli seal ka lisaks kõigele. Ja saime ka Wroclavist päris hea pildi ette, sõitsime pikalt läbi linna. Elanikke on selles ülikoolilinnas umbes 675 tuhat, kellest 130 tuhat on üliõpilased.

A bit about the accommodations: our division of labor with Teet in preparing for the trip was such that he chose the destination, daily routes, and lunch stops/sightseeing spots. I booked the accommodations. I would say that I didn’t delve too deeply this time. We remain fairly undemanding; in addition to a bed, there must be washing facilities and, if possible, breakfast or a nearby store or eatery. So far, everything has worked out nicely, all three accommodations have been very okay, and yesterday’s place even had air conditioning.

A bit about today’s day: for the lunch stop, Teet chose Hydropolis in Wroclaw. It is an exhibition dedicated to water. It suited today’s hot weather well 🙂 , it was something like our Ahaa Science Center, with many interactive activities and interesting scientific films, etc. It was also pleasantly cool in there, on top of everything. And we also got a pretty good impression of Wroclaw, driving through the city for quite a while. This university city has about 675 thousand inhabitants, of whom 130 thousand are students.

Wrocławi vana veetorn | Wrocław historic water tower
Wrocławi vana veetorn | Wrocław historic water tower

Tänase öö siis veedame Dresdenis, majutus suht äärelinnas, seega linna ennast väga palju ei näinud, aga võib-olla homme juhatab Waze meid läbi linna edasi Nürnbergi poole, eks näeb.

Kui eile nautisime õhtusöögiks pizzat ja külma õlut siis täna leidsime lähedalasuva Aasia toidu söögikoha.
Ja tegelikult, kui nii mõelda, siis mida selle palavaga muud ikka paremat teha ongi, kui motikaga mööda kiirteid kihutada 🙂

Tonight we are spending the night in Dresden; the accommodation is relatively on the outskirts, so we didn’t see much of the city itself, but maybe tomorrow Waze will guide us through the city on our way to Nuremberg, we’ll see.

If yesterday we enjoyed pizza and cold beer for dinner, today we found a nearby Asian food place. And actually, when you think about it, what better thing is there to do in this heat than to speed along the highways on a motorcycle 🙂

Õhupall Dresdeni õhtutaevas | Hot air ballon in Dresden sky
Õhupall Dresdeni õhtutaevas | Hot air ballon in Dresden sky
Dresdenlased peale palavat päeva | Dresdners chilling after a hot day
Dresdenlased peale palavat päeva | Dresdners chilling after a hot day
Meie tänane majutus | Our today's hotel
Meie tänane majutus | Our today’s hotel
Saksa õlu | German pilsner
Saksa õlu | German pilsner

Tänane teekond 511 km. Today’s journey 511 km.

23. – 24.09. Pikk tee koju

In 2016 Austria by Inge Parring / 24. Sep 2016 / No comments

I-me-kau-nis hommik Slovakkias, täiesti uskumatu, kui ilus vaade meie rõdult avanes.

 

Hommikune udu all orus. Morning fog down in the valley
Hommikune udu all orus. Morning fog down in the valley

Nüüd on meil kaks pikka sõidupäeva ees, pole aega mõnuleda, kõht täis ja teele.

Meie villa. Our villa
Meie “villa”. Our “villa”

 

Jälle teele! Let's go!
Jälle teele! Let’s go!

 

Vaated, mis Slovakkiast Poola poole sõites meile avanesid, olid lihtsalt nii kaunid, et vahepeal pidime autost välja ronima, et klõpsutada. Aga kuna teadsime, et kohe-kohe jõuame Poola, mis on kuulus oma ummikute ja tiheda liikluse poolest, siis pikalt nautlema ei jäänud.

Kaunid vaated. Beatuiful views
Kaunid vaated. Beatuiful views

Paraku kaotasime päris palju aega selles külakeses. Nimelt pidi Patrik sealt postkaardi saatma ja tal läks mõnusalt kaua aega, et postkontor üles leida. Üks juhatas teda ühele poole, teine teisele poole :). Ta sai korraliku hommikuse virgutuse seal ringi joostes.

Slovakkia
Küla Slovakkia

 

Patrikul oli küll veel plaan Katriniga Wieliczka soolakoobastesse minna. Nagunii viis meie teekond Krakowist mööda. Meie Teeduga oleme seal käinud ja igaljuhul soovitame kõigile. Koobastes peab varuma vähemalt 2 tundi, isegi 2,5, aga kahjuks seda aega meil enam ei olnud ja nii otsustasime ikka ühe jutiga ööbimispaika ära sõita. Õige otsus oli, me jõudsime läbi teedeehituste – ummikute – vihma – pimeda oma hotellikesse kell üheksa õhtul. Teet oma rattaga jõudis ikka tunduvalt varem kohale, see ongi see motikasõidu võlu, reeglina saad ikka ummikutest kergelt läbi. Seevastu Katrin ja Patrik otsustasid, et nad enam never ever läbi Poola ei sõida või kui tõesti sõidavad, siis teevad seda öösel 🙂

Tsikli peal möödus sõidupäev mõnusalt. Ühed kõige nauditavamad hetked on need kui ummikus seisvatest autodest teeservas mööda sõidad. Poolas on ka autojuhid tsiklitega harjunud ja teevad enamasti ka ise ruumi, et kaherattaline mööda saaks.

Päeva viimases osas aga läks ilm käest ära. Sõit kulges läbi vihma teel, mille kõrval käis uue kiirtee ehitus. See tähendas, et autod sõitsid kõik üksteise järel ja tee oli kohati porine ja libe. Vastassuunas oli üks Mercedes täiega teeääres seisva piirdepaneeli otsa sõitnud. Auto esiosa oli lihtsalt kahele poole laiali kaardunud. Õnneks paistsid autos olnud kõik elus ja terved.

Hotell Mohito Lomzaz. Hotel Mohito in Lomza
Hotell Mohito Lomzaz. Hotel Mohito in Lomza

Juhuu, koduni on jäänud ainult üks sõidupäev. Hommikul hotelli eest sõites küll natuke tibutas, aga ei midagi hullu. Varahommikul oli liiklus hõre ja tundus, et tuleb ideaalne sõidupäev. Tuju ka hea, ilm ilus, kodu juba paistab…

Läbi Poola. Through Poland
Läbi Poola. Through Poland

Rääkisime vahepeal Teeduga telefonis, tal oli ka kõik tip-top. Olime just Kaunasest mööda saanud, kui teet helistas, et motikas jälle teeb oma trikke. Lihtsalt jäi seisma, tuled kustus, mootor ei käivitu… Õnneks me ei olnud Teedust väga palju ees, vist ~30 km. Mis siis ikka, ümberpöörd ja läksime Teetu otsima, päris täpselt ei saanud aru, kus ta seisab, seal igasugused ringteed ja mahasõidud jne. Aga Patrik jagas ära, kus ta olla võib ja leidis ta üles :).

No nii.. mis siis nüüd edasi… Mingit uut akut ei olnud mina enam nõus ostma. Plaan oli selline, et otsime kellegi, kes ratta ära toimetab, pakime Teedu ka autosse ja sõidame kõik neljakesi koju. Tore ikka, kui maailm sõpru täis. Teedu Vilniuse kolleeg Marius, helistas oma sõbrale Aurelijusele, kes elas sealsamas linnakeses nimega Garliava, mille lähedal ratas seisma jäi.  Ta tuli autoga sinna, ma ei saanud hästi aru alguses, kuidas ta meile abiks saab olla, mõtlesin, et tal on autol ehk ikka mingi käru taga. Aga tal oli üks tugevam nöör pagasnikus, ütles, et paneme nööri rattale külge ja tema siis veab Teetu. Ma olin ikka väga skeptiline selle operatsiooni õnnestumise suhtes :). Aga mis siis ikka, ega väga palju ju muud ka teha polnud. Istusin siis tema kõrvale ja hakkasime sõitma, Teet rattal nööriga nööriga taga, hea nali oli küll :).

Uskumatu, aga mingi 10 minutiga olime tema kodus, jätsime ratta ja kohvrid sinna ning ta viis meid autoni tagasi.  Nad valmistusid naisega just sõprade vastuvõtuks ja kutsusid meid kõiki samuti osalema, pakkusid isegi öömaja ja sauna ja mõnusat olemis. Heameelega oleksime jäänud, aga Siimu-igatsus oli ikka juba nii suur ja Katrin ja Patrik ka tahtsid ikka laupäeval koju jõuda. Nii et tänasime meie uusi armsaid sõpru ja jätkasime teed kodu poole.

Ja siin me siis oleme, Ikla piiril.  Neli vanderselli. Koju jõudsime keskööl.

Igavesti lahe reis oli. Ainuke asi, millest antuke kahju oli, et Viinis me ei jõudnud kontserdile. Piletid olid olemas, aga ratta trikkide tõttu lihtsalt ajaliselt ei jõudnud.  Muus osas saime kõik planeeritud kohad käidud ja kõik plaanid tehtud. Mulle vahelduseks väga meeldis nädal aega ühes kohas elada ja iga päev midagi uut ette võtta. Rongiliiklus on seal ju suurepärane ja Patrik viis meid autoga niivõrd ilusatesse kohtadesse. Vähe sellest, et ta on ise seal pärit ja teab kõike, ta on ju ka professionaalne reisijuht. Temaga koos saad sellise kultuuri- ja ajalootunni, et tükiks ajaks jagub muljeid. Väga super oli kõik. Ja nii armas oli Patriku vanematega tutvuda, tema venna, tädide-onudega…

Eesti piir on ületatud. Just crossed to Estonia
Eesti piir on ületatud. Just crossed to Estonia

Ja meid võeti nii hästi vastu igal pool, tõesti tundsime endid nii oodatuna.

Aitäh Katrin ja Patrik ülimõnusa seltskonna eest. Ja muidugi kogu abi eest. See oli nii tore, kui vahepeal kogu Patriku suguvõsa meie pärast juba muretses ja abi otsis. Me pole ennast ühelgi teisel reisil end kohati nii abituna tundnud :).

Tänud veelkord Teedu sõpradele Mariusele ja Aurelijusele mootorrattale varjupaiga leidmise eest.

Ning muidugi täname taas mootorratturite kaitsejumalaid, kes meid hoidsid ja ei lasknud katkisel rattaraamil meie koormuse all ära laguneda 🙂

Aitäh kõigile teile, kes te meie blogi lugesite ja kaasa elasite! Vaatame, kas rattast saab veel asja ja jääme praegu järgmiste reisideni!!!

 

Teedu ja Inge reisid background image