Tänane hommik tervitas meid kõigest 18-ne soojakraadiga, igaljuhul oli see suurepärane vaheldus eilsele kuumateraapiale. Ja tegelikult oli kogu tänase päeva keskmine temperatuur 24-26 kraadi, väga mõnus motomatkamiseks!
Ma ei tea, mis minuga täna lahti oli, kas eilne kuumus andis tunda või on tööväsimus veel sees, aga mina kippusin Teedu turvalise selja taga magama jääma. Võtsin ühe energiajoogi, ei mingit mõju, tunni aja pärast ostsin teise purgi-ikka ei midagi. Siis ei jäänudki muud üle, kui tegime bensukas peatuse, viskasin ennast muru peale pikali ja magasin täiesti sügavat und ~ 30 min. See aitas, muidu oleks küll mingil hetkel lihtsalt maha pudenenud sealt ratta seljast. Ma ei tea, kuidas Teet jaksab, kohati tundub, et ta on mingi ironman
Tänane päev möödus siis Poolat läbides, teed iseenesest on heas korras ja autojuhid suhteliselt viisakad, aga me sõitsime mööda sellist teed, kus sõna otseses mõttes üks küla ajab teist taga. Paar kilomeetrit saad normaalse kiirusega sõita, tuleb asula, siis jälle mõni kilomeeter 100-ga, jälle asule ja nii terve päeva, terve tee. See venitas meie päeva niiii pikaks, lõpuks olime itäiesti tüdinud. Hea selle teekonna juures oli aga see, et suuri rekkaid polnud praktiliselt ühtegi…ja tegelikult näeb ju niimoodi seda päris õiget külaelu ja -olu ju hopis paremini.
This morning greeted us with just 18 degrees Celsius, which was in any case a wonderful change from yesterday’s heat therapy. And actually, the average temperature throughout today was 24-26 degrees, very pleasant for motorcycle touring!
I don’t know what was wrong with me today, whether yesterday’s heat took its toll or work fatigue is still in me, but I kept falling asleep behind Teet’s safe back. I had one energy drink, no effect, an hour later bought a second can – still nothing. Then there was nothing else to do but stop at a gas station, I threw myself down on the grass and slept a deep sleep for about 30 minutes. That helped, otherwise I would have just fallen off the bike at some point. I don’t know how Teet manages, sometimes it seems like he’s some kind of ironman
Today was spent riding through Poland, the roads themselves are in good condition and drivers are relatively polite, but we were driving on such a road where literally one village chases another. You can ride a couple of kilometers at normal speed, then comes a settlement, then again a few kilometers at 100, another settlement and so on all day, the whole road. This stretched our day out so long, we were finally completely tired. The good thing about this journey though was that there were practically no large trucks…and actually you see the real village life and conditions much better this way.
Mis meie päeva veel pikaks venitas, oli see, et üritasime meeleheitlikult wifi leviala leida, täiesti lootusetu ettevõtamine! Kahes suuremas linnas kulutasime kokku kask tundi, et oma kirjatükike üles riputada, aga mitte ei saanud asjale pihta. Ja nagu eilnegi kämping meid oma mõnusa toaga üllatas, nii ka tänane -wifi on siin olemas!!
What stretched our day out even longer was that we desperately tried to find a WiFi coverage area, a completely hopeless endeavor! In two larger towns we spent a total of a few hours trying to post our little writing, but couldn’t get it done. And just as yesterday’s campsite surprised us with its comfortable room, so did today’s – there’s WiFi here!!
Nii, et ärge pange siis pahaks, kui jutud väkese nihkega ilmuvad. Me oleme Eestis nii harjunud, et iga nurga peal on wifi levi, aga mujual pole see veel nii…Nüüd on see pikk väsitav päev õnnelikult õhtule jõudnud ja arvatavasti magame nagu lapsukesed õndsat und. Heade asjadega harjub kiiresti ära ja peale eilset mõnusat ööd ei tulnud mõte telkimisest enam üldse pähe, voodi on ikka teine asi, selle väikese rõõmu oleme ju ära teeninud!
So don’t be upset if the stories appear with a slight delay. In Estonia we’re so used to having WiFi coverage on every corner, but elsewhere it’s not like that yet…Now this long tiring day has happily reached evening and we’ll probably sleep like babies. You get used to good things quickly and after last night’s pleasant rest, the thought of camping didn’t even come to mind anymore, a bed is a different matter after all, we’ve earned this small joy!
