No nii, mõtlesin vahelduseks ka oma muljeid kirja panna. Tundub, et Teedu ja minu emotsioonid teatud elementides siin reisil on suhteliselt erinevad. Neljapäeva hommikul jätsime armsa pererahvaga Maramureses hüvasti ja suundusime järgmise sihtkoha, naljaka nimega linnakese – Gura Humorului poole. See maakond (Bucovina) on maailmas tuntud omapäraste värviliste kloostrite poolest, mis on ka UNESCO pärandisse kantud.
Well then, I thought I’d write down my impressions for a change. It seems that Teet’s and my emotions about certain elements on this trip are quite different. Thursday morning we said goodbye to the lovely family in Maramureș and headed towards the next destination, a small town with a funny name – Gura Humorului. This county (Bucovina) is world-famous for its distinctive colorful monasteries, which are also included in UNESCO heritage.
GPSi järgi oli kloostriteni kõigest 220 km, mõtlesime, et tuleb selline mõnus rahulik sõidupäev. Aga taaskord polnud me aru saanud, et teekond nii pikalt üle mägede kulgeb, me sõitsime seda väikest lõiku kokku praktiliselt kuus tundi.
According to GPS it was only 220 km to the monasteries, we thought it would be such a nice relaxed riding day. But once again we hadn’t understood that the route goes so far over the mountains, we rode this small stretch for practically six hours in total.
Täiesti uskumatu! Iseenesest oli see mägitee imeline oma lummavate loodusvaadete poolest, teisest küljest võttis kõhu alt õõnsaks küll, kui paremat kätt haigutab kuristik ja vasakul pool kõrgub kivine kaljusein. Ja peale selle, et tee oli nii sinka-vonkaline, kui veel olla saab, oli see pealekauba ka auke täis. Teedu sõnul oli see ka üks hullemaid teelõike, mis meie reisidel kunagi ette tulnud on. Loodetavasti ka viimane! Mägedest allapoole jõudes muutusid teed küll paremaks ja laiemaks, kuid kurvilised sik-sakid ei kadunud. Teet silmnähtavalt naudib sellistel teedel sõitu, mina veel mitte. Aga meil on siin Rumeenias aega veel 5 päeva, võib-olla pikapeale hakkab mullegi meeldima, kes teab! Gura Humorului on armas, pisike puhas linnake, väga suur kontrast eelnevatele küladele ja linnadele, mida me Rumeenias olles läbisime.
Absolutely incredible! In itself, this mountain road was wonderful with its captivating nature views, on the other hand it definitely made my stomach hollow when there’s a ravine yawning on the right and a rocky cliff wall towers on the left. And in addition to the road being as winding as possible, it was also full of potholes. According to Teet, this was also one of the worst road sections we’ve ever encountered on our trips. Hopefully the last one too! Coming down from the mountains, the roads became better and wider, but the curvy zigzags didn’t disappear. Teet visibly enjoys riding on such roads, I don’t yet. But we still have 5 days here in Romania, maybe gradually I’ll start liking it too, who knows! Gura Humorului is a lovely, small clean town, a very big contrast to the previous villages and towns we passed through while in Romania.
Meie ööbimiskoht on linna servas ja siin oleme küll ainukesed külalised. Kui eelmises kohas oli peale meid mõlemal päeval veel suured turismigrupid, siis siin saame uhket üksindust nautida. Peretütar räägib ilusat inglise keelt, perenaisega saab jällegi prantsuse keelt harjutada. Teeduga just arutasime, et kunagi ju ei tea, kus mingi asi võib kasuks tulla, ma poleks iial osanud arvata, et Rumeenias võiks minu piskust prantsuse keele oskusest abi olla!
Our accommodation is on the edge of town and here we are the only guests. While at the previous place there were still large tourist groups on both days besides us, here we can enjoy proud solitude. The family’s daughter speaks beautiful English, with the hostess we can practice French again. We were just discussing with Teet that you never know where something might come in handy, I would never have thought that my small knowledge of French could be useful in Romania!
Üllatav on siin see, et meie kaasavarutud OFFi pudelid pole kordagi kasutuses olnud, siin lihtsalt pole ühtegi tüütut putukat, kes meie õdusaid õhtuid häiriksid. Eile istusimegi poole ööni terrassil, jõime kohalikku veini, nautisime ritsikate sirinat ja tõdesime, et seekordseks reisiks sai õige sihtkoht valitud. Reedene päev viib meid Brasovisse, oleme kohapeal 3 päeva ja majutust pakub meile üks eestlanna. Temperatuur on stabiilselt +30 ja kõrgem, ühesõnaga on PALAV!!!
What’s surprising here is that our packed OFF bottles haven’t been used once, there simply isn’t a single annoying insect here to disturb our cozy evenings. Yesterday we sat on the terrace until midnight, drank local wine, enjoyed the crickets’ chirping and concluded that the right destination was chosen for this trip. Friday will take us to Brașov, we’ll be there for 3 days and an Estonian woman will provide us with accommodation. The temperature is steadily +30 and higher, in other words it’s HOT!!!