19.07. Teekond Omskisse

Pisut infot veel linnast, kust me täna hommikul startisime. Tjumen on kiiresti arenev naftatööstusel põhinev linn. Elanikke hetkel ~700 tuh, kuid vaadates linnaserva kõrguvaid uuselamurajoone, võib arvata, et peagi ka see linn miljonilinnaks saab. Elujärg tundub olevat hea, sest niipalju, kui me linna ümber sõitsime, oli seal lisaks kõrghoonetele näha ka näha suuri eramurajoone. Huvitav oli Tjumeni kandis see, et asulate tähised olid nii kirillitsas kui ladina tähtedega kirjutatud. Väga euroopalik!

Tänasest ilmast: Hommik tervitas meid Tjumenis sombuse taeva, vihma ja 14-ne soojakraadiga. Päris paljutõotav algus ühele päevale :). Vaatasime Omski ilmateadet ja seal lubati päikest ning 20 soojakraadi. Ja täpselt nii oligi! Nii et liigume ikka õiges suunas (vahepeal mul tekkis juba väike kahtlus, kas me üldse soojale maale kunagi jõuame).

Tänastest teeoludest: Tjumenist 200 km Omski poole ja Omskist 200 km Tjumeni poole on teed väga head. Asustus on hõre ning seetõttu ka liiklus suht vaikne. Vahepealne 250 km on aga pehmelt öeldes hetkel selline kannatuste rada, pidevad teeehitused ja teiselt poolt halvad teeolud ning sellest tekkivad ummikud…, aga paari aasta pärast võib sellel maanteel juba väga head sõitu teha. Õnneks saime rattaga paljudest ummikutest lihtsamalt mööda, kaasliiklejad on ratturite suhtes sarnaselt eurooplastele ka siin väga mõistlikud. Aitäh neile selle eest!

Loodusest: Omski poole liikudes muutus loodus täiesti teistsuguseks. Panime tähele, et siin ei kasva ei mänd ega kuusk, hoopis kasemetsad on vallutanud siinse piirkonna.
Eelnevalt läbitud marsruudil jäid silma teeäärsed mürgise karuputke alleed ja suured männi/kuusemetsad. Siin aga on põllumajandus väga hästi arenenud, mõlemal pool teed laiusid suured vilja-, maisi-, rapsipõllud. Oli näha suuri loomafarme ja kasvuhooneid.

Silma jäi see, et kõik teeehitus- ning põllutöömasinad olid uued ja moodsad, Venemaa teises osas seda luksust näha polnud. Siin piirkonnas on juba palju näha parempoolse rooliga autosid. Ma ei saa väga hästi aru, kuidas nende autodega on võimalik ilma kõrvasõitjata möödasõite teha, eriti tihedas liikluses.

Üks huvitav seik oli täna. Seisime teeehitustöö foori taga, kui meie kõrvale tulid kaks ratturit. Küsisid, kas me sõidame koos lainega, me ei saanud kohe aru, mis nad mõtlesid sellega…Selgus, et toimub hukkunud mootorratturite mälestuseks korraldatud retk (мотопробег Волна Памяти), mis just täna läbis täpselt sama teekonna, mis meiegi ja ka homme sõidame sama marsruuti Novosibirskisse. Mälestustuur alustas Kaliningradist, läbib erinevaid linnu ning jõuab Vladivostokki välja. Nii et endale teadmata olime sattunud mälestustuuri osalisteks. Ilus traditsioon. Saime aru, et täna jõuab Omskisse suur-suur hulk rattureid. Me väiksemaid punte nägime, aga täpselt ei tea, palju neid kokku oli. Võib-olla siis homsel teekonnal veel kohtume nendega. Ehk võtavad ka mõned eestlased sellest sõidust osa, tore oleks neid kohata.

Omsk asub Obi jõe kaldal, elanikke ~ 1,2 milj. Nagu ikka, linnast päris läbi me ei sõitnud, aga niipalju, kui äärelinna läbides näha jõudsime, on see suur ja ilus linn, Siberis üks suurimaid linnu. Meie tänane ööbimiskoht asub väga vanas linnarajoonis. Ümberringi on sellised tare-tarekesed, mis kohe-kohe võivad ümber kukkuda. Hotelli perenaine rääkiski, et see on nö linna süda, vanalinn, mille ümber siis linn kerkima hakkas. Vot siis, kui eksklusiivses kohas me täna ööbime 🙂

Aeg on meil siin juba 3 tundi Eestist ees.
Homme suundume Novosibirskisse.

Tänane teekond näeb kaardil välja sellin

Kogu läbitud tee on aga siin