23-24.07. Poolteist päeva puhkust Jelandas

Täna on meie reisi 11. päev. See on esimene päev, kus me lihtsalt oleme ja ei tegele kohe mitte millegagi. Väga-väga mõnus on olla, ma jääks isegi kauemaks siia.

Ausalt öeldes, kui me jõudsime oma eelmisesse peatuspaika Artibashi külla, Teletskoje järve ääres, ei saanud mina aru sellest paljukiidetud Altai ilust ja võlust. Oli eemaltvaadates ilus järv, oli natuke mägesid, aga kõik see, mis elu seal ümberringi elati, mulle absoluutselt ei imponeerinud. Esiteks oli minu jaoks täiesti arusaamatu, kuidas ikkagi ühes päris suures turismikeskuses lehmad ja hobused käivad just täpselt neid radu, mida nad ise tahavad. ja loomulikult teevad nad oma tegemisi ka täpselt seal, kus ise tahavad, keegi seda ära ei korista, jäetakse lihtsalt päikese kätte kuivama. Ok, loomad loomadeks, aga kõige hullem oli see, et toredad telkijad, keda seal järve ääres meeletult oli, panevad järve kaldale püsti ka nö telk-kemmergu, kaevavad sinna väikese augu, pärast viskavad kergelt liiva peale ja ongi jälle ilus olla.. Täielik absurditeater minu jaoks. Natuke eemal olid küll kemmergud olemas, aga kes siis viitsib niipalju jalavaeva kulutada. Teeääred olid ka igasugu sodi täis visatud, tekkis  tunne, et oleme taas Rumeenias, kus imekaunis loodus uppus mustusesse ja sodisse.

Kogu sellest ümbritsevast räpasusest tuleneva negatiivse emotsiooni  kompenseeris õnneks meie armas Novosibirski seltskond, kellega kaks õhtut koos veetsime. Vahetasime kontakte ja loodetavasti jääme ka kauemaks suhtlema. Üldse ei osanud oodatagi, et nii toredate inimestega lähemalt tuttavaks saame :).

Neljapäevane teekond viis meid Artibashist 300 km lõuna poole. Vot nüüd alles hakkasin aru saama, miks Altaid Venemaa looduslikuks pärliks kutsutakse. Kohati oli tunne nagu sõidaksime kuskil Austria või Lõuna-Saksamaa mäestike vahel. Tee kulges suures osas paralleelselt Katuni jõega, mille ääres ka meie järgmine peatuspaik asus. Tõesti imeilusad vaated, aga seda ainult siis, kui mingit linna või külakest parajasti tee ääres polnud.  Jelanda külakese puhkekeskus oli Teedul väga hea valik: eemal suurematest turismikeskustest, puhas, vaikne, kõik puhkamiseks vajalikud mugavused olemas. See koht on huvitav veel selle poolest, et mobiililevi puudub, aga internet toimib :). Heameelega logeleks päevakese veel siin jõe kaldal. Paraku peame homme taas teele asuma. Järgmisesse peatuspaika on üle 600 km, ei taha veel mõeldagi, et tuleb 32 kraadises palavuses meie paksudesse motikakostüümidesse pugeda.

Homme on praeguseks viimane päev meil Venemaal olla, pühapäeval peaksime juba Kasahstani jõudma.

Lõpuks ka veel teekonnalogid