Täna oli üks tavaline sõidupäev. Alustasime hommikul teekonda Petropavlovskist (mille õige nimi on hetkel hoopis Petropavl). Umbes 60 km sõitu ja olimegi Vene piiril. Piiri ületamine kulges ilma vahejuhtumiteta. Keegi meiega ei norinud, ainult mõlema poole peal küsiti, kas mul relv on kaasas. Ütlesin, et ei ole ja see sobis :).
Vene poole peal läksid teed paremaks ja autosid tuli juurde. Igatahes võrreldes Kasahstaniga läksid kilomeetrid palju kiiremini. Lisaks avastasime peale piiriületust, et olime võitnud ka tunni järgmisesse ajavööndisse jõudmisega. Kuna teel oli palju aeglaseid veokeid, siis tegime puhkepause vähem kui tavaliselt. Põhjus lihtsalt see, et ei raatsinud juba seljataha jäetud autosid uuesti endast mööda lasta.
Meeldivaks üllatuseks oli hotell Tsheljabinskis. Hoolimata veidi nurgatagusest asukohast on tuba väga mõnus koos kõigi mugavustega. Perenaine organiseeris meile suurepärase õhtusöögi. Lisaks on veel siin ka piisavalt kiire internet, et teha Skype kõnesid. Nii, et lihtsalt naudime.
Kuna väsimus on kontides, siis linnaga tutvusime kahjuks küll vaid Wikipedia vahendusel. Igatahes peaks siin elama veidi üle miljoni elaniku ja lisaks on siin veel ka palju tööstust ja tehaseid.
Homme liigume edasi Bashkiiriasse, aga sellest juba järgmises postituses.
Lisaks veel ka meie teekonnalogid:
2 comments
Isegi meie Hell’s Angels kardavad sellist reisi. Ray
Tegelikult ei ole siin midagi karta:)