Hommikul oli kõige olulisemaks ülesandeks tsikkel liikuma saada. Peale hommikusööki algasidki remonditööd. Kiire ülevaatus näitas, et aku on täiesti tühi. Reisil aku vahetus ei ole meil mitte esimest korda ja ka seekord läks see lihtsalt. Hotelli receptionis töötav noormees andis meile kolme poe aadressid ja juba esimesest leidsime sobiva aku. Uue akuga läks ratas käima ja esmasel vaatlusel ei paistnud mingeid probleeme.
Saime teada ka, mis põhjustas eilse kiirtee sulgemise. Nimelt oli kaks veoautot kokku põrganud. Ühe liivakoorem oli tee peal laiali ja see oligi kogu jama põhjuseks. Pakkisime asjad, tänasime südamest abivalmis hotellitöötajat ja asusime teele.
Nüüd oli kiirtee jälle avatud ja kilomeetrid läksid mõnusa kiirusega. Peagi ületasime Tšehhi piiri. Selles riigis ei olnud ma praktiliselt varem käinud. Küll aga on Inge Prahat nautinud. Kahjuks kiirteel sõites ei saa ümbritsevast erilist ülevaadet, aga siiski võis nautida mitmeid ilusaid vaateid. Hakkasid tekkima juba ka mäed. Enne Austria piiri kiirtee lõppes ja siis läbisime väga ilusaid kohti. Möödusime Nové Mlýny veehoidlast, kus maalilisel saarel asus kaunis kirik. Just enne Austria piiri asub väga kaunis linn nimega Mikulov. Meie nautisime seda ilu eemalt, sest 30-kraadises temperatuuris meie varustusega peatuda eriti ei taha. Katrin ja Patrik aga tegid seal peatuse ja kiitsid väga selle linna ilu.
Ka Austria poolel kulgesime alguses mööda väiksemat teed, mis läbis armsaid külakesi. Varsi aga jõudsime kiirteele ja Viin järjest lähenes ja lähenes. Linna sisse sõitsime mööda väiksemaid teid, kuid peagi muutus liiklus aeglaseks. Tsikkel ei ole mõeldud üle 30-kraadises palavuses töötava mootoriga aeglaselt liikuma. Mootoritemperatuur hakkas tõusma, kuid mitte veel üle lubatud taseme. Ootamatul tekkis GPSi ekraanile tekst: “Väline toide katkenud”. See tähendas, et meie elektrisüsteemi probleemid ei olnud veel lõppenud.
Jäime teeäärde nõutult seisma. Käima motikas enam ei läinud. Ootasime kuni Katrin ja Patrik meile järgi jõuavad. Erinevaid variante kaaludes otsustasime veelkord uue aku osta, sest suvalisse kohta tsiklit jätta ei tahtnud ja abi kutsumine oleks kindlasti tähendanud kontserdile mitte jõudmist. Google maps näitas läheduses sobivat poodi ja sinna helistades selgus, et ka aku on seal olemas. Nii siis jälle autoga poe poole.
Uus aku peal, saime liikuma, kuid kell liikus kohutava kiirusega. Kui oma apartmendi juurde jõudsime, selgus aga uus probleem. Peale kella 17 on vaja võtit tuua hoopis teisest linna otsast. Saime sealse töötajaga kokkuleppele ja ta saatis võtme meile taksoga. Siiski oli kell juba nii palju, et kontsedist pidimegi loobuma. See tõi meie plaanidesse ka muudatusi. Katrin ja Patrik läksid edasi Patriku kodulinna Neumarkti. Meie aga avasime lohutuseks veinipudeli. Kaks akut päevas on liiga palju. Tõsiselt tuleb ette võtta tsikli remont.
