No nii, mõtlesin vahelduseks ka oma muljeid kirja panna. Tundub, et Teedu ja minu emotsioonid teatud elementides siin reisil on suhteliselt erinevad. Neljapäeva hommikul jätsime armsa pererahvaga Maramurases hüvasti ja suundusime järgmise sihtkoha,naljaka nimega linnakese – Gura Humorului poole. See maakond (Bucovina) on maailmas tuntud omapäraste värviliste kloostrite poolest, mis on ka UNESCO pärandisse kantud.
GPSi järgi oli kloostriteni kõigest 220 km, mõtlesime, et tuleb selline mõnus rahulik sõdupäev. Aga taaskord polnud me aru saanud, et teekond nii pikaltüle mägede kulgeb, me sõitsime seda väikest lõiku kokku praktiliselt kuus tundi
Täiesti uskumatu! Iseenesest oli see mägitee imeline oma lummavate loodusvaadete poolest, teisest küljest võttis kõhu alt õõnsaks küll, kui paremat kätt haigutab kuristik ja vasakul pool kõrgub kivine kaljusein. Ja peale selle, et tee oli nii sinka-vonkaline, kui veel olla saab, oli see pealekauba ka auke täis. Teedu sõnul oli see ka üks hullemaid teelõike, mis meie reisidel kunagi ette tulnud on. Loodetavasti ka viimane! Mägedest allapoole jõudes muutusid teed küll paremaks ja laiemaks, kuid kurvilised sik-sakid ei kadunud. Teet silmnähtavalt naudib sellistel teedel sõitu, mina veel mitte. Aga meil on siin Rumeenias aega veel 5 päeva, võib-olla pikapeale hakkab mullegi meeldima, kes teab! Gura Humorului on armas, pisike puhas linnake, väga suur kontrast eelnevatele küladele ja linnadele, mida me Rumeenias olles läbisime.
Meie ööbimiskoht on linna servas ja siin oleme küll ainukesed külalised. Kui eelmises kohas oli peale meid mõlemal päeval veel suured turismigrupid, siis siin saame uhket üksindust nautida. Peretütar räägib ilusat inglise keelt, perenaisega saab jällegi prantsuse keelt harjutada. Teeduga just arutasime, et kunagi ju ei tea, kus mingi asi võib kasuks tulla, ma poleks iial osanud arvata, et Rumeenias võiks minu piskust prantsuse keele oskusest abi olla!
Üllatav on siin see, et meie kaasavarutud OFFi pudelid pole kordagi kasutuses olnud, siin lihtsalt pole ühtegi tüütut putukat, kes meie õdusaid õhtuid häiriksid. Eile istusimegi poole ööni terrassil, jõime kohalikku veini, nautisime ritsikate sirinat ja tõdesime, et seekordseks reisiks sai õige sihtkoht valitud. Reedene päev viib meid Brasovisse, oleme kohapeal 3 päeva ja majutust pakub meile üks eestlanna. Temperatuur on stabiilselt +30 ja kõrgem, ühesõnaga on PALAV!!!